Thursday, January 28, 2010

29.01.2010

Hello hellooo

Kuhu ma siis eelmine kord jutuga jäinJ ega ausalt ei mäletagi mis eelmise nädala algusest toimus, küllap siis ei juhtunud midagi põnevat:P Aga neljapäeval sai Jaanika kõne ühelt Eesti kutilt, kes Erle juures jõuludeajal külas käis. Nimelt läks ta peale jõule sõbraga reisima ja jõudis oma rännakutsega tagasi siia, sest raha hakkas nappima. Helistas Jaanikale, et uurida kas me teame öömaja võimalusi. Pakkusiemgi siis välja et räägime Mattiga, kes otsis endale toakaaslast. Matt oli nõus nendega kohtuma nii et ajasime kutid kohale ja tegime väikse istumise verandal, Matt kutsus kohale ka Grahami, et ka tema oma õnnistuse annaks. Minuti pealt hakati voodeid tõstma ja juba varsti oligi poistel öömaja olemas...super kui saame kasulikud ollaJ Graham helistas järgmise päeval ka Ready work force´i ja juba laupäeval said poisid ühes väikeses farmis tööle asuda. Selgus, et seal farmis töötab veel 3 eestlast nii et „neid“ on siin igal poool. Nii et nüüd meil naabriteks Matt, Lauri ja Martin.

Laupäeval korraldasime Matti ja Jaanikaga enda pool grillipeo, kuhu said kutsutud enamus töökaaslasi. Peo jaoks läksime reedel liha ostma, butcheris ütlesime et vajame peo jaoks liha ja nagu arvata võis toodi välja kohe kõige kallim veiseliha tükk, mina selle kilo hinda ei näinud aga Jaanika olevat korraks silti näinud numbriga 29 (ehk siis umbes 300 krooni:S), enne kui reageerida jõudsime lõikas onu meile juba 10 tükki ja ütles hinnaks 65 doltsi, see summa võttis tummaks, pobisesin Mattile et see ikka liiga kallis ja võtaks ikka siga ka:P Matt siis läkski viisakalt butcheri onu juurde ja ütles et võtame nendest kümnest tükist ainult pooled ja juurde veel kilo siga. Kodus maitsestasin veise ja seast üritasime šašlõkki teha. Laupäeval tegime hommikul tööd ja siis koju ettevalmistusi tegema, külalised hakkasid saabuma kella poole 4 paiku. Kõik, kes olid kutsutud tulid ka kohale, nii et pidu oli võimas:D grillisme ja õgisime end lolliks ning tutvustasime Eesti mustaleiba (mis meil veel aastavahetusest sügavkülmas istus), Ben arvas et see sobiks hästi šokolaadikreemiga:D Peale õgismist mängiti frisbiga ja teoks sai ka korralik veesõda. Õhtupoole ühines meiega ka Graham, kes tõi kaas enda firma punaseveini pudelid. Külalised lahkusid kõik seitsme paiku ja ka meie Jaanikaga sulgusime oma tuppa puhkama. Graham, Matt, Lauri ja Martin aga jätkasid pidu poole ööni.

Pühapäeval ärkasime Jaanikaga varakult ning valmistasime oma tüüpilise pannkoogi hommikusöögi, kutsusime sööma ka poisid, kes kõik olid veel veidikene eelmisest õhtust pohmellis. Peale hommikusööki läksid kutid end välja magama aga meie Jaanikaga sõitsime taaskord Girraweeni rahvusparki, et seal väike jalutuskäik teha. Seekord valisime läbimiseks raja nimega Junction. Jalutuskäik kestis 2 ja pool tundi ning selle ajaga jõudsime läbi metsa jalutada kahe oja ristumiskohta. Kahjuks jah on hetkel siin veega kehvasti nii et ojadest olid alles ainult väikesed basseinikesed.

Teisipäeval oli meil siin suur riiklikpüha ehk Austraalia päev. Saiem vaba päeva kuid sellega ei olnud midagi ette võtta, seega laenutasime endale filme nin istusime päev otsa teleka ees. Väljas on viimasel ajal olnud jubedalt palavad ilmad, tänasest hakkas jälle vihma tulema nii et vähemalt õhtul on nüüd jahedam. Lastel sai siin suvevaheaeg läbi ning peavad nüüd nende jubedate ilmadega koolipingis istuma, vaesed nemad.

Täna on jälle püha, nimelt Stanthorpe Show puhul on siin siis vaba päev. Tegelt oleksime meie siin ikka pidanud paar tundi töötama aga öö otsa sadas ja nii meid siis ei tahetudki tööle märgu õunu korjama:P

Ja ongi kõik jälle räägitud, järgmise korrani.....

Monday, January 18, 2010

18. jaanuar 2010

heia heia, ma pole tükk aega netti saanud ja seetõttu ei ole te ka minust midagi kuulnud. Aga ega midagi väga põnevat juhtunud olegi. Meil nüüd tööl tihedad päevad, hakkasime pirne ja tomateid korjama ning lisaks sellele tuleb ka kõiki viit tomatipõldu korra nädalas traatida, mis on just meie töö. Ilm on jälle ilus ja kuum, saame korralikult põllu peal higistada aga jah samas ei või kunagi teada millal vihm taevast alla tuleb. Laupäeval oli nii ilus ilm ja siis äkki hakkas sadama ja mitte sellist uduvihma vaid sellised suured piisad tulid taevast alla, vahepeal oli lausa tunne et rahet sajab. Üritasime siis Jaanikaga siiski oma rea lõpetada ja alles siis jooksime põllu teises otsas olnud autosse. Meie pingutused ei jäänud märkamata, nimelt vanaboss Alan oli majast meid jälginudJ

Seoses sellega et farmis hooag nüüd täies hoos, palgati juurde ka inimesi. Meiega liitus abielupaar Saksamaalt, 26 aastane Olga ja tema Hollandist pärit 24 aastane abikaasa Feiko. Veel on meil juures üks nooruke Austraallane Harry, kes enne ülikooli algust kogub raha ning üks keskealine Austraallane Mark vanadest tegijatest Lindsey, Vince, VegiMatt alias Unemati, Matt, Ash, Ben ning muidugi meie kolmekesi. Seltskond päris korralik juba ja räägitakse et varsti suureneb veelgi, sest tomatipõllud järjest valmivad. Muideks tomatite korjamine on jube raske töö, siiani ei ole üksi töö mulle veel enne nii palju haiget teinud. Selg hakkab ikka jubedalt valutama seal kummargil olles aga mis ei tapa teeb tugevamaks:P

Eelmine kord mainisin et meil nüüd sõbrad kõrval toas, seda õnne jäi üürikeseks, neli ööd olid nad siin koos ära olnud kui Ash otsustas Matti maha jätta. Nimelt on Ash väga usklik aga Matt täielik briti pagan ja see saiig neile saatuslikult. Nüüd viimase nädala on Matt meil kõrval üksi elanud aga kuna toa üür on 250 doltis nädalas siis seda on ikka üksinda maksta liiga palju. Hetkel ta otsibki kedagi kellega hakata seda tuba jagama sest talle meeldib siin väga ja ta ei taha tagasi telki kolida.

Laupäeval tahtsime Jaanikaga midagi põnevat teha ja kuna reede olid ühed eesti kutid talle helistanud ja teatanud et on uustulnukad Stanthorpes ja võiks miskit ette võtta koos, otsustasime siis nendega kohtuda. Tuli siis idee et läheks linnatulesid Stanthorpe küljeall olevale mäele nautima. Tundus et kõik kokkulepitud, hakkasime end linna sättima ning kutsusime endaga Matti ka kaasa turvameheks. Linnas üritasime neid poisse kätte saada aga ei midagi, meid välditi, tüüpilised eesti mehed:S aga meil ei olnud sellest tegelt midagi, sest läksime kolmekesi linnatulesid nautima. Eriti lahedaks tegi selle vaate see et kauguses oli äike nii et taevas sähvis pidevalt. Vaadet saimegi just niikaua nautida kuni see äike meieni jõudis ja vihm meid märjaks kastis. Otsustasime siis kuivama minna linna ainukesesse ööklubisse, millest olen ka varasemates blogides rääkinud. Seekord toimus seal disko, saal oli täiesti tühi aga kell oli ka väga vähe veel. Kuna me olime põhimõtteliselt ainukesed kliendid, saime soovilugusid tellida. Me Jaanikaga saime ka jalga tantsupõrandal keerutada. Õhtu oli päris lõbus ja otsustasime, et peame ikka selliseid õhtuid veel kordama.

järgmise korrani!!!!

Friday, January 8, 2010

Tänased teemad: Liina lahkumine, Scotti striptiis põllul, uued naabrid ning toakujundus.

Kolmapäev oli siis see päev kui Liina oli viimast päeva tööl. Hüvastijätuks läksime õhtul linna bowlingut mängima ning peale seda istusime baaris, kus ajasime juttu, jõime ja sõime pitsat. Esindatud olid kõik neli eestlast ning lisaks meile ka Matt ja Ash. Öösel pidime end juba kell kolm üles ajama, sest Liina oli vaja viia varahommikusele bussile. Hüvastijätta oli raske, sest olime siin kolmekesi elamisega nii ära harjunud.

Peale Liina ära saatmist läksime ise tööle, kus siis traatisime tomateid, kui äkki kuulsime Jaanikaga müdinat. Nägime kuidas samal põllul mürgitanud Scott jooksis autode poole, enne autode juurde jõudmist viskas aga graatsiliselt pluusi seljast. Naersime kõhud kõveras sest see lihtsalt oli nii koomiline . Alles hiljem saime aru, et tal oli niisutussüsteemi toru katki läinud ja seetõttu pluus märjaks saanud, ning seetõttu ka see väike strip. Aga no eks see väike liigutus tekitas korralikult ärevust põllul:D

Puhkasime eile õhul kodus rahulikult kui äkki kuulsime et Graham tuli, jooksime siis ukse peale et saaks talle üüri ära maksta kui oh üllatust Grahamiga koos olid ka Ash ja Matt. Graham ütles Jaanikale eelmine nädal et üks inglisepaarike oli meie kõrvaltoast huvitatud aga tuli välja et need olid Matt ja Ash. Üllatus oli päris korralik ja mitte ainult meile vaid ka neile, sest nad ei olnud teadlikud et see meie kõrvaltuba on. Nii et nüüd meil sõbrad kõrvaltoas:D

Eile õhtul otsustasime Jaanikaga toa ümber tõsta ja natuke kodusemaks muuta. Siiani magasin mina lahtikäiva diivani peal, nüüd sain endale Liina voodi ning diivani saime kokku panna ja moodustasime sellega endale telekanurga. Nüüd on palju kodusem ja mugavam olla siin ja telekat vaadata, varem oli telekas kuidagi kaugel nurgas ja kuskil ei olnud istuda.

Nii ja ongi jälle kõik, järgmise korrani.

Monday, January 4, 2010

Ilusat käesolevat aastat kõigile!!!!!

Nüüd siis ka väike ülevaade minu aasta ära saatmises ja uuest algusest. Eelmine kord jõudsin siis jutuga aasta viimase laupäeva õhtuni. Pühapäeval kutsusime need kaks eesti poissi kellele tol laupäeval olime sülti jm sööki viinud rahvusparki jalutama, käisime Girraweeni rahvuspargis, seal samas kus ka Liinaga kuu aega tagasi käisime, tegime sama raja ka seekord läbi ja ronisime Püramiidi tippu. peale ronimist läksime Erle juurde, kus ma sain näidata oma kokakunsti, tegin lammast ahjus ja kõigile meeldis väga:D

Esmaspäeval ärkasime vihmasajuga ja teadsime et saame mõnusalt edasi magada sest märjaga ei ole meel tööl midagi teha. Kell 7 helistas Erle ja teatas et boss oli talle helistanud ja käskinud tööle tulla sest seal farmi juures pdii kuivem olema. Asusuime siis Erle poole teele, sest ta pidi meiega tulema, olime poolel teel kui Erle helistas et Scott oli helistanud et farmis hakkas vihma sadama:P keerasime siis otsa ümber ja läksime koju tagasi. Tööle saime alles lõunapaiku. Järgmised kaks päeva olid suht sarnased, vihma sadas ööd läbi ja päeval olime koguaeg hirmul et kohe hakkab sadama ja märjaks saime korduvalt.

Neljapäeva hommikul asusime Liinaga Brisbanei poole, meiega liitusid need kaks Eesti poissi kellega rahvuspargis käisime – Jaak ja Lauri. Nad lõpetasid töö Stanthorpe lähedal ning asusid teele kuskile mujale. Sõitsime koos Brisbanei, kus otsustasime, et õhtuks liigume ookeani äärde ja veedame aastavahetuse neljakesi kuskil rannas. Nii me siis maanduimegi saarel Birbie. Kus leidsime väga ilusas rannas. Sõime seal kõhud täis ja nautisime ilusat ööd, täiskuu oli taevas ja lained laksusid randaJ lootsime et näeme seal ka ikka mingit tulevärki kuid ei midagi, kuskil väga kaugel vilkusid ainult punased raketid, kuid mind see ei häirinud, sest see koht ja see öö olid piisavalt ilusad. Hommikul läksime mandrile tagasi ning peatusime kohas nimega Redcliffe, kus teised lesisid päikese all ja mina käisin põhjust ortsimas miks selle koha nimi on Redcliffe, ei olnud vaja kaua otsida, punast kivi oli igalpool leida.

Siis läksime viisime poisid Brisbanei tagasi ja mõtlesime ise lõunapoole ookeani äärde maanduda kuid poolel teel mõtlesime ümber ja asusime tagasi põhjapoole:P sõitsime välja linna nimega Moonoolaba, leitsime seal endale rannalähedase parkla, kus siis tegime endale autosse voodi ja uinusime. Olime nii väsinud et isegi linnakära ning pidevalt autost määduvad tervisesportlased ei häirinud meid. Hommikul ajasime end kell 7 püsti ja läksime randa nautima, avastasime end surfarite ja vetepäästjate hulgas. Meenus kohe sari Kodus ja võõrsil, sest vetelpäästjad kantsid samu riideid ning nagu filmiski olid seal koolilapsed treeningutel. Meie lähedal käis ka surfarite trenn nii et vaatamist seal rannas palju. Kui kell juba piisavalt palju oli, suundusime Underwater worldi, kus saime nautida erinevaid kalu ja veeloomi. Erilisteks lemmikutseks kujunesid hülged, kelle showd käisime vaatamas ja peale mida läksime keldrikorrusele et neid ka vee all imetleda. Ühele hülgele meeldis end inimestega lõbustada, eriti meeldisid talle väikesed lapsed. Ta valis klaasitaga endale välja kellegi kelle juurde läks peaalaspidi ning vaatas huviga ning siis saatis õhusuudluse:D ehk siis naksas hammastega oma lestast, nii et jääb mulje et ta saadab õhusuudluse. Istusime ja vaatasime tema mängu seal päris tükkaega ja päris kahju oli sealt lahkuda.

Siis otsustasime et läheme õhtuks mägedesse, nimelt leitsin kaarti pealt sellie koha nagu Glass House Mountains. Enne mägedesse suundusmist otsustasime siiski korra ka veel ujumas käia, seelkord valisime siis Coloundra linnas Kings beachi. Seal oli nii kivist ja järsku randa kui ka ilusat liivaranda. Käisime ujumas ning saimegi rahuliku südamega ookeanist eemalduda. Glass Hous Mountains osutus ilusamaks kui ma lootsin, sõitisme ühe mäe otsa kus oli siis vaateplatvorm teistele mägedele, mis olid väga huvitavate kujudega. Parkisimegi siis sinna vaateplatvormi parklasse oma autokese ning jäime pimedat ootama, lootuses et siis rohkem inimesi sinna ei tule, see aga oli loll lootus. Öö otsa voorisid inimesed sinna ja väga raske oli uinuda ja kõige tipuks olid seal ka sääsed:S aga öö sai mööda ja saime taaskord oma teekonda jätkata.

Seekord oli siis meie sihiks taaskord Brisbane, sest tahtsime minna sealsesse Vene poodi et koju igasugu head osta. Poes oli igasugu häid asju, mida Eestis oleme harjunud sööma, põhiline oli siis must rukkileib ja tatar. Ostsime asju ka Jaanikale ja Erlele ning arve tuli 95 dollarit ja 35 senti:S oioi see peaaegu 1000 Eesti krooni aga no mis sa teed kui leivapäts maksab 6 doltsi ja tatar 5 doltsi, ning no ostetud sai ka palju muud:D me Liinaga lubasime endale ühe korraliku kalja, mis maitses täpselt nii nagu peabJ

Ostud tehtud asusime loomaaeda nimega Lone Pine Koala Sanctuary, selles loomaaias olid Austraalais elavad loomad ainult. Kõige rohkem oli seal koaalasid, kes olid siis kõik erinevatesse aedikutesse jagatud. Veel nägime erinevaid Austraalia linde, vombateid, kängurusid, krokodilli, madusid jne ning lisaks veel koduloomi nagu lammas ja merisiga:D väikese summa eest saime ka ise koaala sülle võtta ja mälestuseks sellest tehti meist foto. Kängurud olid suures aedikus, kus inimesed said nende juures jalutada ning isegi neile pai teha kui julgust jätkus.

Rõõmsalt ja väsinuna oli aeg kodupoole asuda, mida kodupoole jõudsime seda vihmasemaks ilm muutus, olime ikka väga õnnelikud et saime oma reisi nii kuivalt veedetud, sest siin Stanthorpes oli koguaeg sadanud.

Selline oligi minu aastavahetus siin maailmaotsas, nüüd ei ole mingit puhkust enam tükk aega, tihe töö edaspidi:P