26.detsember 2009

Nii on nüüd kõigil jõuluvana ära käinud? Minul igatahes on:D

Jõulunädalast siis natuke ka kirja, sest muidu koguneb neid asju jälle liiga palju ja siis ei suuda kõike meenutada enam. Esmaspäeval otsustasime et üritame ise sülti teha, sellesk läks Erle butcherisse seajalgu ja –pead küsima. Mehed muidugi seal vaatasid teda kahtlaste pilkudega selle jutu peale kuid lubasid järgmiseks päevaks jalad muretseda.

Teisipäev oli meil vaba, mistõttu otsustasime jälle Warwickusse põrutada et odavalt kinno minna ja meil kõigil oli vaja ka üks kingitus muretseda, sest otsustasime loosipakid teha üksteisele. Mina sain muidugi kõige keerulisema ülesande ehk pidin tegema kingituse siis Erle mehele Jasonile:P Aga hommikul siis asusime rõõmsalt Warwicku poole teele, alguses võtsime Erle auto peale ja siis ka Matti, kes meiega ühineda tahtis. Saime Matti elukohast paar kilomeetrit eemale kui auto keeldus edasi liikumast....mmm olen seda juba korra siin maal ju kogenud:P Lisasime siis jahutusvedeliku paaki vett, sest kartsime et auto on ülekuumenenud, Matt avastas, et see paak lekib meil ja seetõttu saab seal vesi pidevalt otsa. Aga ka see vesi ei aidanud, järgmine oletus oli bensiin, sest meil nimelt autol bensiininäidik ei taha väga töötada. See töötab ainult siis kui paak täis on, kui poole peale jõuab siis kukub nulli. Siiamaani oleme suutnud ilusti ära rehkendada, millal vaja bensiinijaama mina kuid seekord olime vist valearvestse teinud, üldse ei imesta sest siinne mägine maastik võib loomulikult rohkem võtta kui me oskame arvestada. Pidasime siis auto juures plaani et kuidas abi saada, kas is kõndida lähimasse bensukasse või helistada kellegile. Ei saanud me veel oma mõtetega väga kaugele kui juba üks kena härra pidas oma auto meie juures kinni ja pakkus abi. Haakis meie auto enda auto külge ning lohistas meid km edasi bensujaama. Seal saime vahva pakapikumütsiga naise käest 5l bensu autosse et proovida kas probleem on ikka selles. Võisime kergendatult hingata oli küll:P panime siis paaki veel natuke bensu juurde et jõuaks Warwickusse sõita ja sealt odavamalt paak täis panna. Vahepeal aga oli sinna päkapiku bensukasse juba ka Ash jõudnud, kellel oli meile kõigile väiksed kingitused, väga armas neiu on ta ikkaJ peale seda väikest kohtumist kihutasime siis Warwicku kus alguses kihutas igaüks siis ise poodides ringi ja otsis mis tal vaja. Mina leidsin endale ühed kingad, plätude asemel linnaskäimiseks.

Jasonile kingiotsimine osutus selle ajaga võimatuks, sest juba helsitati mulle ja küsiti kus sa oled film hakkab kohe, nii ma siis kihutasin hoopis kinno. Vaatasime filmi Avatar, ulmekad ei ole just minu teema aga täitsa huvitav oli, igatahes parem kui 2012:P Peale 2 tundi 40 min kinos istumist kihutasime jällllllle poodidesse sest ikka oli vaja kink leida, seekord võtsin Liina appi ja ostsime ikka ühe enne mõeldud kingituse Jasonile ära. Kui kõigil ostud tehtud kihutasime kodupoole, kus mina kohe voodisse kukkusin.

Kolmapäeval öeldi meile tööl et kui nüüd kõik põllud kahepäevaga ära traadite siis saate pühadeajal puhata. Rabasime siis seal õhtuni ja järgmiseks päevaks jäi veel peaaegu kaks põldu. Lõunaajal käisime Jaanikaga linnas seajalgadel järel ja ostsime ka kõik muu vajaliku süldi tegemiseks. Tööjuures viisime jalad ja muu kraami külmauumi ja kui need koju minnes sealt ära tõime ja ülemus neid nägi küsis väga imestunudl mis me nendega küll teeme. Rääkisime siis talle ja lubasime talle ka ühe kausi maitsata tuua, mille peale ta poeg väga krimpsus nägu tegi ja ütles et kui ta neid jalgu ei oleks näinud siis ta isegi äkki oleks proovinud seda:P Õhtul koju jõudes panin jalad keema ning lõikusin süldi, lõpetasin alles kell 10 õhtul:S tavalisel ma ammu magan siis juba:P

Neljapäev rabasime jälle tomatipõllul, mis ei tundunudki lõppevat ja mõte et peame ka ühele teisele põllule jõudma ei olnud eriti lohutav. Enne lõunat külastas meid põllul üks meesterahvas kes Jaanika ja Erlega eelmisel hooajal oli seal koos töötanud. Ta oli viimased 10 kuud põhjas mangosid korjanud ja oli neid mõned ka kaasa toonud, igaüks meist sai ühe mahlase mango prooviks. Lõunaajal otusustasin selle siis magustoiduks süüa ja see oli väääääga hea, pole midagi nii magusat ja mõnusat enne söönud. Lõuna ajal selgus et me ei peagi teisele põllule jõudma ja et see võib järgmisendalani oodata. Peale lõunat läksime tagasi tööle kus me ei jõudnud veel kaua olla kui äkki tuli mul allergianohu, ma köhisin nagu mul oleks läkaköha ning kurk läks valusaks ja tundus et ka paistetas veits üles, hääl kadus peaaegu ära ja silmad kipitasid, ühesõnaga mu tavaline allergiline reaktsioon mõne täiendusega. Tüdrukud muidugi süüdistasid mangot, kuid ma ise ei kujuta ette mis see olla võis mis sellise ägeda allergilise reaktsiooni tekitas. Läbi raskuste pidasin tunnikese põllul vastu kuni jõudsme oma reaga jälle auto juurde, seal pikutasin veits aega ja üritasin jagu saada sellest. Väga paremaks mul aga ei läinud, üritasin ikka tüdrukutel põllu ära lõpetada. Köha kadus õnneks ära aga see tohutu nohu jäi ikka, selline tunne oli täpselt nagu ma oleks ilgelt haige. Õhtul kodus võtsin allergiarohtu ning kui see ikka täielikult ei aidanud siis Jaanika tegi mulle ka ühe ravitee, mis õnneks pani mu jooksva nina seisma ning andis mulle hea une. Täna on olemine juba pooleparem:P

Reede hommikul ajasin end kella poole 5 paiku voodist välja ning helistasin koju. Tabasin just õiget hetke sest helistasin Oliverile, kes samal ajal jõuluvana kodus mängis ja pakke laiali jagas, seega olid kõik koos ja sain kõigile jõulutervistused edasi öelda.

Reedel siis unelesin niisama ja küpsetasin jälle rabarberikoogi sest õhtul oodati meid Erle ja Jasoni poole õhtusöögile. Läksimegi siis kell 7 Erle juurde, kes oli suutnud poodidest leida meile nii verivorsti kui ka hapukapsast. Õhtusöök oli alles valmimas nii et lõbustasime end seal niikaua netis istumise ja niisama lobisemisega. Jaanika kutsus õhtusöögile ka eestipoisid, keda paar päeva tagasi söögipoes olime kohanud. Kaks neljast lubas ka kohale tulla. Poisid jõudsid parajalt just söögiajaks, kuid süüa nad siiski ei soovinud, tahtsid lihtsalt seltskonda nautida ja veinikest juua. Sõime rikkalikult versivorsti, sülti, lambakintsu, hapukapsast jne. Kõik mis ühel Eesti jõululaual peaks olema oli olemas. Peale sööki tuli jõuluvana Erle kujul:P ja jagas laiali kingid, kas siis salmi või tantsu või siis niisama ilusa naeratuse vastu. Peaaegu tuli isegi jõulutunne sisse, kuid õnneks see kadus kiirelt:P Poistele antsime koju kaasa veel sülti ja verivorsti ja kõike muud mis meil üle jäi. Nad narsid et nagu oleks vanaema külastanud kes toiduvaru kaasa annab:P

Täna hommikul naasesime taas Erle juurde et aidata tal vähendada eelmise õhtu söögijääke. Tahtsime minna rahvusparki pikale jalutuskäigule kuid ilm keeras vihmale ja pidime midagi mudu välja mõtlema. Alguses istusime kõik netis ja üritasime end lõbustada kuid kui nett lõpuks ära kadus hakkas Jaanika end soengulõikusega lõbustama. Kui tal endal juba soeng peas oli hüppasin ka ta kääride ette et saada lõpuks lahti oma jubedatest juustest. Lõikus oli lõbus ja kunagi varem ei ole mul olnud juuksuris nii ilusat vaadet, nimelt Erle elab mäe otsas nii et istusin väljas kivi peal kui juukseid lõigati ja vaatasin teistele mägedele ülevalt alla.

Kui soeng peas kihutasime linna et mõned filmid laenutada ja kahte eesti poissi külastada keda Erle teadis. Viisime poistele sülti ja muud mis meil veel eilsest söömingust alles oli.

Oehh ongi kõik, nüüd me siis uneleme siin Erle juures ja hakkame väljavalitud filme vaatama, lootuses et homme on ilusam ilm ja saame loodusesse minna.

Loodan et ka teil olid ilusad jõulud ja tuleb veel ilusam aasta lõpp.

http://picasaweb.google.com/ktrn.hlm

21. detsember 2009

Ja ongi käes jõulunädal, siiski ei ole mul absoluutselt jõulutunnet. aga loodan, et teil kõigil seal Eestimaal on ja kindlasti tekitab selle tunde just lumine ja külm ilm. meil siin on Eesti suvi, eile oli kõigest 25 kraadi sooja ja suured vatised pilved katsid taeva. täna on veits selgem ja soojem kuid ilmateade oligi pühadeks lubanud suhteliselt vihmast ilma.

väheke siis eelmise nädala tegemistest, nädalasees käisime ilusti tööl ja teenisime raha:P laupäeval oli töövaba päev kuid õhtuks oli meid kutsutus ühe töökaaslase juurde grillipeole. peole oli kutsutud kõik, ehk siis nii ülemused kui ka töötajad. kohale tuli suhteliselt vähe rahvast. külakostiks küpsetasin rabarberikoogi, mis tuli endalegi üllatuseks väga hea välja:P pidu oli tõeline austraallaste BBQ, grilliti suuri veisevorste ja veise lihakäntsakaid, mida muide ei oldud enne üldse maitsestatud, ei mingit soola ega pipart ega marinaadi. laud oli kaetud erinevate salatite ja hamburgerisaiadega, igaüks sai oma maitse järgi liha süüa:P Jaanika ja Erle tõid kaasa ka kanakebabe nii et ka kana oli esindatud. muideks see oli esimene kord kui austraalias korralikutl liha sõin, koju me tavaliselt raatsime ainult hakkliha ja kana osta, muu on meie jaoks liialt laristamine:P aga pidu oli väga lahe, nalja sai palju ja söödud sai ka liialt palju:D

pühapäeval küpsetasime hommikul pannkooke ning tahtsime minna mõnda rahvusparki neid nautima. Erle seekord meiega ei saanud ühineda nii et suundusime Jaanika ja Liinaga kolmekesi rahvuspargi poole, millel nimeks Boonoo Boonoo. rahvuspargis saime näha suuurt koske, mis laskus kuristikku, vaade oli imeline. vaatamata kehvale ilmale otsustasime siiski ka seal kose juures ujuma minna. vesi oli üllatavalt soe nii et nautisime Liinaga korralikult veemõnusid. peale suplemist tegime väikse pannkoogipikniku seal samas nn basseini juures. pannkoogid värskete maasikate ja kondentspiimaga....nämma:D peale mugismist asusime koduteele, kuid vasrti märkasime silti, mis juhatas kuskile huvitavasse kohta, otsustasime järgi uurida mis seal siis on. Leidsime end varsti hiiglaslike kivide juures, mis justkui rippusid poolenisti õhus, nii et nende alla sai nagu koopasse minna. Jaanika otsustas kividele ringi peale teha ja nii me siis järgnesime talle, ronisime nii kivide kõrvalt kui kivide peal, lõpuks ei saanud enam aru kus auto on:P rägastikus sumbates sai tehtud nii lahedaid fotosid kui ka videosid, üritan need kunagi üles riputada. lõpuks leidsime ikka maantee ja auto üles ning saime koduteed jätkata.

mul oli eile veits kehva olla, koguaeg olin unine ja silmad vajusid vägisi kinni, kuigi olin korralikult maganud, samuti on mul viimasel ajal pidevalt imelik köha ja nohu, ei saa mitte aru kas see mingi allergia või on mind tõbi tabanud, eile igatahes pidin enne magama jäämist paramaxi sissevõtma sest olemine oli korralikult sant. täna õnneks olen jälle kõbus nagu alati ja tegime korralikult tööd, kuid homme vaba ning uuesti tööl kolmapäev ja neljapäev. reedel tulevad pühad nii et siis arvatavasti meil kolm vaba päeva.

Täna oleks end seaks vihastanud peaaegu, nimelt avasin kolm nädalat tagasi konto pangas, kus me palgatsekke rahaks saame teha. avasin konto teises linnas ja palusin enda kaarti siia Stanthorpe panka saata, sest mul endal ei ole korralikku aadressi ega postkasti. tädi oli aga ikkamu pooliku aadressi sinna tellimusse andnud nii et kui siia panka kaarti küsima läksin siis seda siin muidugi ei olnud, tellisid siis mulle uue kaarti kaks nädalat tagasi ja pidid selle oma panka tellima, eelmine nädal öeldi mulle et seda ei ole tulnud ja küllap süüdi jõuluaeg, täna läksin uuesti küsima ja tuli välja et see onkel oli mulle jälle vale aadressi sinna tellimusse andun, nimelt oli maja nr sassi ajanud. sain tõsiselt vihaseks sest kaua ma seda krt kaarti ootan siin, koguaeg pean mõtlema et palju arvele palgast panen ja palju sulas jätan et välja tuleks siin omadega:S oehh loodan et saan selle kaarti ikka järgmine nädal kätte.

vot sellised lood siis siin pool maakera.

Soovin teile kõigile ilusaid lumiseid pühi ning sööge siis minu eest ka verivorsti, sülti, seapraadi ja hapukapsast:)

15.detsember 2009

Heia, mina jälle siin. Mödunud jällegi nädal, lühidalt siis miu tegemistest. Esmpasäeval tuli siis Jaanikal ja Erlel idee minna nädalavahetuseks ookeani äärde, et tähistada nende esimest aastat Austraalias. Bossid andsid meile laupäeva rõõmuga vabaks nii, et saime kenasti reisi planeerima hakata.

Kolmapäeval kutsusime töökaaslased linna bowlingut mängima, nimelt üle-eelmine nädal avati Stanthorpes bowlingusaal. Jaanika, Erle ja Liina käisid seal isegi avamispeol, minul oli just tol päeval kehva olla ja jäin koju magama, see aga maksis mulle kuulsakssaamise, sest avamispeol tehti meie kolmest eestlasest pilti, mis ilmus suurelt ka kohalikus lehes. Aga pole hullu ma saan kuidagi teisiti kuulsaks:P Kolmapäeval tulid siis meiega bowlingut mängima töökaaslane Matt oma tüdruksõbra ja tolle pojaga, meiega ühines veel üks saksa neiu kes töötas meie farmis eelmine aasta ning meie austraallasest töökaaslane Ashley oma sõbrannaga. Nõme on siin see et igaüks peab maksma mängu eest, nii et ei saa tund aega mängida vaid iga mäng maksab eraldi ja kõigile läks see maksma 8 dollarit:S selle raha eest saaks Eestis terve raja tunniks ajaks:P aga no me rikkurid saame seda siin endale lubada:D Mäng ei läinud kõigil just kõige paremini aga no me eestlased tegime ikka ülejäänud rahvale pikapuuga ära:P Hasartmängijatele oli radade juurde paigutatud ka see mänguautomaat, kus saad üritada mänguasju kinni püüda ja Erle sattus sellest nii hasarti, alguses püüdis järgemööda kaks mänguasja sealt ja siis ladus dollareid sinna vist mingi 5-6 korda sisse enne kui veel ühe kätte sai, õnneks said meil kõigil mündid otsa nii et rohkem ta raisata ei saanud. Ashley sõbranna püüdis sealt ka ühe mänguasja ja Ashey oli nii armas ja kinkis selle mulle nii et nüüd on kõigil eestlastel siin oma mängugorilla:P Peale mängu otsustasime kõik koos sööma minna ja valikuks osutus Hiina restoraan, tellisime sealt kõik endale söögi kaasa, lubatud poole tunni asemel pidime ootama üle tunni, nii et kell oli päris palju kui lõpuks söögi kätte saime. Läksime siis kõik koos lähedal asuvasse parki ning nautisime kaua oodatud riisi kanaga:P portsionid olid väga suured nii, et saime sealt endale ka järgmisepäeva lõunasöögi. Peale söömist läks iga roju oma koju:P

Neljapäeva hommkul ärkasin peavaluga ning tundsin suitsuhaisu, uksepeale minnes nägin et suitsupilv ümbritses meid, seega alanud on need kuulsad metsatulekahjud. Suure hirmuga võtsin oma väärtesemed seekord tööle kaasa. Õnneks tegelikult see tulekahju oli meist päris kaugel, lihtsalt suits oli meie kanti levinud.

Neljapäeval ja reedel olid meil eriti lühikesed tööpäevad, neljapäeval 3,5 tundi ja reedel 1,5 tundi. Aga see sobis meile hästi sest saime reedel siis juba enne 12 sõitma hakata. Asusime siis teele Surfars Paradise poole, Jaanika jutu järgi oleks pidanud meil see sõit kestma 3 tundi, välja kukkus hoopis pea 6 tunnine sõit:P Läksime jälle üle mägede ning läbi vihmametsa. Jõudsime pool 6 oma hostelisse, mis asus tegelikult Surfars Paradisest mõne kilomeetri kaugusel. Otsustasime hosteli juurest jalutada linna poole, et seal siis midagi hamba alla leida, linna jõudmine võttis meil tervelt tunni. Söögikohaks valisime taaskord aasiaköögi, sest raske on leida mingit muud toidukohta kus söögi eest ka maksta jõuaksime:P kui hakkasime söömist lõpetama hakkas väljas sadama nagu oavarrest, õnneks istusime katuseall nii et esialgu jäime kuivaks kuid kui tahtsime kodupoole teele asuda oli raske kuivaks jääda sest tundus et sadu ei lõppegi, lõpuks läbimärjana otsustasime takso võtta ja nagu arvata võiski oli hosteli juurde jõudes sadu lõppenud. Lootsime et järgmisel päeval ikka päike ka end näitab

Laupäeval taheti ostlema minna nii et ma siis lonkisin nendega kaasa ja aitasin valikuid teha, sest ma ise ei tahtnud midagi osta, ei ole ju midagi vajagi, mida ma siin ikka asju kokku ostan. Kui lõpuks nad sealt ostukeskusest välja suutsin tirida läksime randa. Õnneks oli selleks ajaks päike välja tulnud. Lained olid päris võimsad ning terve rand oli sellises liivasudus.vees olles pidid koguaeg laintega võitlema ja ujumisest just midagi eriti välja ei tulnud. Jaanikal on kaks bodyboardi, millega siis vees laineid sai püüda, mul ei tulnud see just eriti välja nii et otsustasin selle asemel rannas lesida. Tubli nagu ma olen ei kreemitanud ma ennast aga korralikult kokku nii et nüüd olen veits rohkem kui punane:P Peale rannas lesimist jooksime tagasi hostelisse ja tegime end ilusaks sest otsustasime osa võtta ööklubide külastamisest. Nimelt korraldatakse seal selliseid ühiseid klubide külastusi et linnapeal aetakse kokku mingi kamp inimesi ja siis kõik maksavad kindla summa mille eest saad siis siseneda 6 erinevasse ööklubisse vipina, saad ühe joogi igas klubis ning esimestes kohtades pakutakse ka natuke süüa. Naljakaks tegi selle alguses see et pidu algab juba kell 5 ehk siis kui klubid tegelt veel avatud ei ole. Igas klubis ollakse ligikaudu tund aega, selle aja jooksul saad siis oma joogi ära juua, tantsida, veits süüa ja tehakse ka üks seltskonnamäng. Peale seda jalutatakse järgmisesse klubisse jne. Oli täitsa huvitav näha erinevaid siinseid klubisid ning erinevad korraldatud mängud tegid asja lõbusamaks. Lõpuks olime viiendas klubis ja mul oli ausaltöelda juba villand:P kell olis siis peaaegu 12, tundus et me ei lahkugi sellest klubist, kuigi lubatud oli 6 klubikülastust. Otsustasime peale kella 12 sealt klubist lahkuda ja väljaastudes nägime et kõrvalhoones on meesteklubi, mõtlesime sealt korra läbi hüpata, sest naistele on ju sissepääs tasuta:P Peale mõningate proffessionaalsete naisvõimlejate esitusi otsustasime sammud seada kodupoole, sest see 8 tunnine klubimaraton oli meid korralikult ära kurnanud. Lootsime koduteel mõne takso haarata kuid tundus, et see on peaaegu võimatu sest kõik mööduvad taksod olid juba hõivatud, lõpuks poolel teel koju otsustas üks takso meie pärast kannaka teha ja ikka meid aidata.

Pühapäeval taheti hommikul veelkord ostelma minna, sest ikka ei olnud veel kõik asjad ostetud mis vaja. Ja seekord pidin ka mina oma rahakoti avama, sest laupäevane rannaskäik oli nüüd mu kehal korralikult näha ja kuna tahtsime veel randa minna pidin endale t-särgi ja lühikesed püksid ostma et liigselt punaseid kehaosi varjata. Siin on see täiesti tavaline kui lähed pluusi ja pikkade pükstega ujuma sest esiteks on päike äärmiselt intensiivne ning teiseks on lained nii tugevad et need lihtsalt viivad liiga õrnalt keha külge kinnitatud riideesemed kergelt minema. Mõne tunni ostelnud suundusimegi randa, kus mõnulesime veel mõned tunnid kuni kell hakkas juba liiga palju näitama. Saime koduteele asutud kell 5 ning koju jõudsime pool 9. Oma hilise stardi tõttu jäime aga ilma kohaliku kiriku jõulupeost, kuhu ülemus meid rõõmsalt kutsunud oli. Aga no mis seal ikka ehk jõuame kirikupeole mõne teise sündmuse korral.

Oehh nii see eelmine nädal mul siis möödus. Tahtsime tegelt juba eile linna netti tulla kuid meid tabas täielik ebaõnn, nimelt läksime peale tööd koju end pesema ja korda seadma, et siis linna palgatsekke rahaks tegema minna ning mcdonaldsis veits netis istuda. Linnapoole teel olles hakkas aga suur äikesevihm nii et kõik oli hall ja midagi ei näinud. Linnajõudes selgus aga et pank mis kõigi teada oleks pidanud olema poole 5ni lahti suleti juba kell 4 ja meie jõudsime panga juurde mõni minut pärast 4. Ohkasime siis paratamatult ning asusime Mcdonaldsi poole teele aga meid ootas ees täiesti kottpime söögikoht, uksepeal elektrikatkestuse silt. Tore, täiesti tühi linnasõit oli, ohkasime veelkord sügavalt ning sõitsime tagasi koju:P

Täna saime tööd teha ainult kella kümneni, siis hakkas jälle sadama ja meid saadeti koju, otsustasime siis oma peaaegu vabapäeva jälle ära kasutada ja põutasime Warwicki linna jälle et odavalt kino näha. käisime just 2012 vaatamas, mis oli minu arust küll jube ajaraiskamine aga nüüd olen vähemalt näinud, teised tahavad nüüd tunni pärast minna ka Avatori vaatama, aga ma küll ei viitsi, otsutasin selleasemel netti tulla aga tundub et siin mäkis ei ole stepslit nii et eks näis kaua siin saan olla:P

ok ongi kõik, järgmise korrani....lehvalehva

Tere jälleJ Esiteks saadan teeele häääääästi suured kallid Oliverile sünna puhul, loodan et said mu kingituse ilusti kätte, saada mulle sõnum kui kätte saad, siis mul ka süda rahul:D

Minu möödunud nädal on siin olnud töökas ja asjalikJ Kolmapäevast laupäevani rabasime ilusti tööd teha ja alati kahtlustatud lühikesed päevad venisid vahel 10 tunnilisteks:P Sain paar korda kätt proovida pakkimise juures, mis annab ilusti töötunde juurde peale põhitööd, kahjuks saan sinna ainult siis kui keegi põhitegijatest puudub või Erle lihtsalt väga väsinud on. Põhitöödeks oli siis see nädal aprikooside korjamine, tomatite traatimine ja pirnidel/õuntel kasvude murdmine. See nädal nüüd arvatavasti saavad aprikoosid otsa ja tööd jääb vähemaks, eks paistab mis nad meile uue aastani veel tegemiseks leiutavad, jaanuarist peak kiire aeg algama, sest tomatid,õunad ja pirnid on just siis valmimisjärgus.Töö juures siis veel sellised muutused, et prantsuse neiu Jennifer jättis meiega laupäeval hüvasti ja tema teekond jätkub nüüd Tasmaania suunas. Juurde saime aga ühe saksa poisi, kes küsib rohkem kui keegi talle vastata suudab. Seda noormeest huvitab absoluutselt kõik, oleme pidanud talle rääkima juba Eesti ajaloost ja poliitikast, vahel me ei suuda nii palju meenutada kui tema teada tahaks:P ta isegi ütles et tema õpetab oma lastele tulevikus kolme asja: esiteks õpetab ta nad küsimusi esitama, teiseks õpetab ta nad vastuseid kuulama ja kolmandaks õpetab ta neid veel küsimusi küsima. Aga eestlasi on meil nüüd ikka enamuses, lisaks meile neljale ongi meil kambas veel see saksa poiss, siis üks briti poiss, austraalia neiu (tema on seal vist juba 4 hooaega) ja põhitöötajateks on veel kolm austraalia meest.

Farmi omanikud korraldasid hooaja alguse puhul laupäeval pitsaõhtu, kuhu olid siis kutsutud kõik töötajad, mõnel oli kaasas ka abikaasa. Istusime kõik koos vana omaniku verandal ning õgisime pitsasid, sooje küüslaugusaie, krõpse ja peale jõime limonaadi. Laud oli rikkalik ning seltskond lõbus, see pererahvas võtab tõesti kõiki töötajaid nagu pereliikmeid, mis teeb nende juures töötamise hästi meeldivaks. Saime tuttavaks ka noore bossi abikaasa ja nelja lapsega ning vana bossi abikaasaga.

Peale pitsaõgimist otsustasime neiudega põrutada linna suunas, et veits ka kohalikku ööelu piiluda. Erle viis meid siis kohalikku pubisse, mis kannab siis ka kohaliku ööklubi rolli. Suureks üllatuseks esines seal lausa bänd, asutus koosnes siis pubiruumist, ning tantsu/piljardi ruumist. Ruumid olid väiksesed ja nagu Liina ütles et kogu üritus meenutas rohkem klassiõhtut. Kohal oli rahvas igasugust, tüüpiliseks osutus selline korralik maamehe riietus, nokamüts peas ja ruuduline särk seljas jamuidugi teksadesJ kuid õnneks on siin läheduses ka piisavalt noori seljakotirändureid, kes muutsid õhkkonna veits nooruslikumaks ning mõnusamaks. Mõnusa kontrasti pakkusid need maamehed ja noored üleslöödud neiud, mõni oli end nii üleslöönud et kohe jõle koomiline oli neid seal ruuduliste särkidega meeste vahel vaadata.

Palju nalja aga sai meil sellega, et Liinale hakkas bändi trummar meeldima, ütles koguaeg et niiiiii nunnu kutt.. Jaanika siis julgeneiu haaras kohe härjal sarvest ja ütles sellele noormehele et tead mu sõbranna on su suuuur fänn et kas saaks teist pilti teha:P noormees siis kõrvuni meelitatud tuli meie juurde nägunaerul ning haaras Liinas kinni ning pilt tehtud saigi, naljakaks tegi asja aga see et noormehel ei olnud just kõige ilusam naeratus:S oh meid õelaid eestlasi aga nalja jätkus peale seda nabani, läksime kõhud kõveras sealt peale seda koomilist hetke minema, sest uni tikkus vägisi peale. Ei saanud me kaugele veel pubist sõita kui politsei meid vahele võttis, küllap passisid meid juba pubi juures ja kuna me nii jubedalt naersime siis arvasid et oleme joonud, mida me muidugi ei olnud, nii rikkad me veel ei ole:P pidime neile pettumuse valmistama ning jätkasime oma koduteed endiselt kõhud kõveras:P

Nalja sai meil eeline nädal veel, nimelt elan ma siin kahe Tallinna lähedalt pärit inimesega, kellest ühele Tartu inimese mõned väljendid erilist nalja pakuvad. Jaanika hakkab alati naerma kui kasutan sõnu nagu „too“ ja „noid“, eluohtliku nalja tekitas aga see kui kasutasin sõna „leem“. Jaanika tõmbas endale selle sõna peale kartuli kurku ja Jaanika reaktsiooni peale tõmbas Liina endale kapsa kurku ja taaskord jätkus meil nalja pisarateni.

Pühapäeval tegime taaskord pannkoogi lõuna ning õhtu poole tegime tüdrukuteõhtu. Erle tuli pool 5 tagasi meie juurde kaasas rukkijahu ning oliiviõli. Munavalgest ja rukkijahust meisterdati valmis näomask ning oliiviõli ja munakollasest sai juuksemask. Peale enda poputamist vaatasime Armastust kolme apelsini vastu.

Muideks meil oli siin eelmine nädal külmalaine, õhtuti ja hommikuti oli ainult 10-15 kraadi sooja, lõdisesime nagu lollakad aga nüüd on paar päeva juba olnud normaalne temperatuur ehk siis päeval ligi 40 kraadi ja varahommikul ja õhtul 20 kraadi:P

Arvatavasti ma nüüd see tulev nädalavahetus jälle netti ei saa sest tahame ookeani äärde sõita paariks päevaks. Jaanikal ja Erlel saab Austraalias oldud täpselt aasta ja mõtlesime seda veits tähistada.

Aga ongi jälle kõik räägitud, loodetavasti on järgmine nädal midagi huvitavamat rääkida:P

Teisipäev, 1.12.2009

Ja käes ongi detsember aga mina pean ikka harjuma sellega et ei ole talv vaid suvi ning märts ja aprill on sügiskuud:P

Pühapäeval käisid Jaanika ja Erle varahommikul Jasoni (Erle elukaaslase) põllul kõrvitsaid korjamas ning meie Liinaga suutsime voodis püsida kõigest kella 9ni, siis ajasime end jalule ning asusime pannkooke küpsetama. Kell 12 katsime verandale laua ning nautisime pannkooke maasikamoosi, maasikate ning jäätisega. Laud oli rikkalik ning olemine oli mõnusJ

kõhud täis asusime elamist koristama, sellega läks kauem kui arvata võiks, kõik oli vaja läikima lüüa kaasaarvaud Erle auto:P siis lesisime Liinaga päikese käes ning äkki turgatas pähe idee minna lähimasse rahvusparki jalutama. Olime Jaanika käest kuulnud et mõned pargid on siin läheduses kuid ei kujutanud ette mis need täpsemalt on. Sõitsima Liinaga kahekesi lähimasse 20 km kaugusel asuvasse rahvusparki, kus oli siis ette antud mitu erinevat matkarada, olenevalt siis kui pikalt jalutada tahad ja mida soov näha on. Kuna kell oli juba 4 siis otsustasime valida kahetunnise Püramiidi raja. Võtsime oma joogipudelid ning asusime teele, kohe varsti oli juba näha võimsaid kivimürakaid, uskumatult püsisid ümmargused suured kivid teiste peal, käisime Liinaga suuammuli seal ringi ning imetlesime neid. Tegime väikese kõrvale põike oma teekonnal ning kõndisime sellise vaatamise juurde nagu A giant masterpiece, meistriteos oli see tõesti, üks suur ümmargune kivi toetus kahe kivi peale nii et said minna nende kahe kivi vahele ja kujutleda, et see kolmas kivi kukub pähe:P aga seda õnne mul kahjuks ei olnud:P

Siis suundusime tagasi oma tegelikule rajale ning varsti jõudsime sildini Vallet of the giants, millel kutsuti looduses otsima üht sisalikku ja kängurusid. Me ei olnud sildist veel kaugele kõndida kui juba ristusidki meie teed selle sisalikuga, kahjuks oli ta kiirem kui meie ning kadus heina sisse. Järgns pikk teekond mööda treppe järjest ülesse ja ülesse kuni jõudisme lagedale siledale ja järsule mäenõlvale. Edasi juhatasid meile teed valged kriipsud, nendest lähtuvalt asusime tipu poole teele. Ülesminek ei olnudki nii keeruline kui mõte et pean sealt ka tagasi alla minema hirmutas mind küll veits:S pidevalt pilte klõpsutades valluatsime tipu ja sealt avanenud vaade oli lihtsalt hämmastav, istusin seal tükk aega ja lihtsalt nautisin, ei tahtnudki enam alla minna, kuid päike hakkas loojuma ja pimedus oli saabumasL alla minnes hoidsin kümne küünega igaltpool kividest kinni ning tatsasin tibusammul niiviisi järjest allapoole (kujutan et see võis päris naljakas välja näha:P). Teekond autoni viis taaskord äbi metsa ning kui jõudsime tagasi sildini Valley of the giants, avanes meile vaade aasale kus sõid õhtust kümmekond känguru. Mõtlesime et vaata kui lahe kuid kui jõudsime autoparklani nägime neid seal juba kümneid, iga rohelise lapi peal sõi mitu änguru ja walllabyt. Hakkasime Liinaga kahele kängurule järjest lähemale liikuma ja need muudkui vaatasid meid kuid ei kartnud, muudkui sõid ja kratsisid end edasi. Lõpuks olime neist ainult mõne meetri kaugusel ning naersime õnnest, Liina tegi isegi väikse lühifilmi neist, kuni neil meist kõrini sai ja nad kiirelt metsapoole ära hüppasid:D hakkasime siis meiegi kodupoole teele, kuid juba varsti ristusid meie teed veel mitme känguruga, kes teeääres õhtust sõid, üks seisis nagu hääletaja tee ääres ja enne ära ei läinud kui Liina akna alla keris ja temast pilti tahtis teha, siis hakkas kängul kiire ning pidi metsa hüppama:P varsti peale seda takistas meil edasisõitu tee peal koosolekut pidavad kängurud ning nägiem ka hobustega samas aedikus söövaid kängurusid:D ühesõnaga paljupaljupalju kängusid samal õhtulJ saime sellest rahvuspargi külastusest sellise hea tunde et otsustasime sinna kunagi jälle tagssi minna ning otsida välja erinevaid rahvusparke mida veel külastada.

Esmaspäeval olime usinasti tööl, korjasime aprikoose ja ploome ning tegime tulevase tomatipõllu puhtaks kividest ja puuroigastest. Päea lõpus saiem teada et järgmine päev on vaba, nii et alles kolmapäeval uus tööpäev. Otsustasime oma vabapäevaga midagi peale hakata ning sõitsime 70-80 km kaugusel asuvasse suuremasse linnas, kus pidavat kino olema. Ostsime piletid loomulikult New moon´le, enne kino käisin pangas ja tegin oma palgatseki rahaks:D ja siis sain punase risti kaltsukast endale tööpluuse ning mütsi (lõpuks ometi:P). Siis saime kokku Erle ja tema mehe ning meheõega, kes tulid meiega kinno ning peale kino käisime kebabi söömas, mis oli absoluutselt nämmma:D Kino oli naljakalt pisike ja vana, ja millegipärast oli ekraani ees suur tantsupõrand:P aga rahvast oli üllatavalt vähe arvestades et teisipäev on üleriigiline sooduspiletite päev, maksime pileti eest ainult 5 doltsi:D

Nii saigi kiirelt ülevaade vimastepäevae sündmustest, eks ma siin ürita selliseid põnevaid päevi endale veel tekitada et siis oleks jälle midagi rääkida:D NB!!!Laadisin pühapäeval rahvuspargis tehtud pildid ka fotkisse http://public.fotki.com/katukas178/