Tuesday, December 1, 2009


Teisipäev, 1.12.2009

Ja käes ongi detsember aga mina pean ikka harjuma sellega et ei ole talv vaid suvi ning märts ja aprill on sügiskuud:P

Pühapäeval käisid Jaanika ja Erle varahommikul Jasoni (Erle elukaaslase) põllul kõrvitsaid korjamas ning meie Liinaga suutsime voodis püsida kõigest kella 9ni, siis ajasime end jalule ning asusime pannkooke küpsetama. Kell 12 katsime verandale laua ning nautisime pannkooke maasikamoosi, maasikate ning jäätisega. Laud oli rikkalik ning olemine oli mõnusJ

kõhud täis asusime elamist koristama, sellega läks kauem kui arvata võiks, kõik oli vaja läikima lüüa kaasaarvaud Erle auto:P siis lesisime Liinaga päikese käes ning äkki turgatas pähe idee minna lähimasse rahvusparki jalutama. Olime Jaanika käest kuulnud et mõned pargid on siin läheduses kuid ei kujutanud ette mis need täpsemalt on. Sõitsima Liinaga kahekesi lähimasse 20 km kaugusel asuvasse rahvusparki, kus oli siis ette antud mitu erinevat matkarada, olenevalt siis kui pikalt jalutada tahad ja mida soov näha on. Kuna kell oli juba 4 siis otsustasime valida kahetunnise Püramiidi raja. Võtsime oma joogipudelid ning asusime teele, kohe varsti oli juba näha võimsaid kivimürakaid, uskumatult püsisid ümmargused suured kivid teiste peal, käisime Liinaga suuammuli seal ringi ning imetlesime neid. Tegime väikese kõrvale põike oma teekonnal ning kõndisime sellise vaatamise juurde nagu A giant masterpiece, meistriteos oli see tõesti, üks suur ümmargune kivi toetus kahe kivi peale nii et said minna nende kahe kivi vahele ja kujutleda, et see kolmas kivi kukub pähe:P aga seda õnne mul kahjuks ei olnud:P

Siis suundusime tagasi oma tegelikule rajale ning varsti jõudsime sildini Vallet of the giants, millel kutsuti looduses otsima üht sisalikku ja kängurusid. Me ei olnud sildist veel kaugele kõndida kui juba ristusidki meie teed selle sisalikuga, kahjuks oli ta kiirem kui meie ning kadus heina sisse. Järgns pikk teekond mööda treppe järjest ülesse ja ülesse kuni jõudisme lagedale siledale ja järsule mäenõlvale. Edasi juhatasid meile teed valged kriipsud, nendest lähtuvalt asusime tipu poole teele. Ülesminek ei olnudki nii keeruline kui mõte et pean sealt ka tagasi alla minema hirmutas mind küll veits:S pidevalt pilte klõpsutades valluatsime tipu ja sealt avanenud vaade oli lihtsalt hämmastav, istusin seal tükk aega ja lihtsalt nautisin, ei tahtnudki enam alla minna, kuid päike hakkas loojuma ja pimedus oli saabumasL alla minnes hoidsin kümne küünega igaltpool kividest kinni ning tatsasin tibusammul niiviisi järjest allapoole (kujutan et see võis päris naljakas välja näha:P). Teekond autoni viis taaskord äbi metsa ning kui jõudsime tagasi sildini Valley of the giants, avanes meile vaade aasale kus sõid õhtust kümmekond känguru. Mõtlesime et vaata kui lahe kuid kui jõudsime autoparklani nägime neid seal juba kümneid, iga rohelise lapi peal sõi mitu änguru ja walllabyt. Hakkasime Liinaga kahele kängurule järjest lähemale liikuma ja need muudkui vaatasid meid kuid ei kartnud, muudkui sõid ja kratsisid end edasi. Lõpuks olime neist ainult mõne meetri kaugusel ning naersime õnnest, Liina tegi isegi väikse lühifilmi neist, kuni neil meist kõrini sai ja nad kiirelt metsapoole ära hüppasid:D hakkasime siis meiegi kodupoole teele, kuid juba varsti ristusid meie teed veel mitme känguruga, kes teeääres õhtust sõid, üks seisis nagu hääletaja tee ääres ja enne ära ei läinud kui Liina akna alla keris ja temast pilti tahtis teha, siis hakkas kängul kiire ning pidi metsa hüppama:P varsti peale seda takistas meil edasisõitu tee peal koosolekut pidavad kängurud ning nägiem ka hobustega samas aedikus söövaid kängurusid:D ühesõnaga paljupaljupalju kängusid samal õhtulJ saime sellest rahvuspargi külastusest sellise hea tunde et otsustasime sinna kunagi jälle tagssi minna ning otsida välja erinevaid rahvusparke mida veel külastada.

Esmaspäeval olime usinasti tööl, korjasime aprikoose ja ploome ning tegime tulevase tomatipõllu puhtaks kividest ja puuroigastest. Päea lõpus saiem teada et järgmine päev on vaba, nii et alles kolmapäeval uus tööpäev. Otsustasime oma vabapäevaga midagi peale hakata ning sõitsime 70-80 km kaugusel asuvasse suuremasse linnas, kus pidavat kino olema. Ostsime piletid loomulikult New moon´le, enne kino käisin pangas ja tegin oma palgatseki rahaks:D ja siis sain punase risti kaltsukast endale tööpluuse ning mütsi (lõpuks ometi:P). Siis saime kokku Erle ja tema mehe ning meheõega, kes tulid meiega kinno ning peale kino käisime kebabi söömas, mis oli absoluutselt nämmma:D Kino oli naljakalt pisike ja vana, ja millegipärast oli ekraani ees suur tantsupõrand:P aga rahvast oli üllatavalt vähe arvestades et teisipäev on üleriigiline sooduspiletite päev, maksime pileti eest ainult 5 doltsi:D

Nii saigi kiirelt ülevaade vimastepäevae sündmustest, eks ma siin ürita selliseid põnevaid päevi endale veel tekitada et siis oleks jälle midagi rääkida:D NB!!!Laadisin pühapäeval rahvuspargis tehtud pildid ka fotkisse http://public.fotki.com/katukas178/

1 comment:

  1. Kirjutab ema:
    Tore,
    et said uusi muljeid ja elamusi. Olingi mures, et pead elust eemal
    olema.Muidugi selle päikesekõrvetuse pead üle elama, hiljem ongi hea
    parkunud pruun nahk, millele tuleb natuke jumet anda.Meil on siin
    õudselt hall ja pime, ainult jõulukuu kaunistused ja müügiletid
    rõõmustavad silma.Mina käisin kaks päeva mere ääres koolitusel.Terve
    päeva sain kuulsa koolitaja Peep Vainu (tantsutäht)tarkusi kuulata, oli
    põnev ja hea.Küll tahaks kõiki neid naturaalseid värskeid puuvilju
    süüa, seega pista meie eest ka!Põnevaid seiklusi ja kalli-kalli emalt.

    ReplyDelete