15.detsember 2009
Heia, mina jälle siin. Mödunud jällegi nädal, lühidalt siis miu tegemistest. Esmpasäeval tuli siis Jaanikal ja Erlel idee minna nädalavahetuseks ookeani äärde, et tähistada nende esimest aastat Austraalias. Bossid andsid meile laupäeva rõõmuga vabaks nii, et saime kenasti reisi planeerima hakata.
Kolmapäeval kutsusime töökaaslased linna bowlingut mängima, nimelt üle-eelmine nädal avati Stanthorpes bowlingusaal. Jaanika, Erle ja Liina käisid seal isegi avamispeol, minul oli just tol päeval kehva olla ja jäin koju magama, see aga maksis mulle kuulsakssaamise, sest avamispeol tehti meie kolmest eestlasest pilti, mis ilmus suurelt ka kohalikus lehes. Aga pole hullu ma saan kuidagi teisiti kuulsaks:P Kolmapäeval tulid siis meiega bowlingut mängima töökaaslane Matt oma tüdruksõbra ja tolle pojaga, meiega ühines veel üks saksa neiu kes töötas meie farmis eelmine aasta ning meie austraallasest töökaaslane Ashley oma sõbrannaga. Nõme on siin see et igaüks peab maksma mängu eest, nii et ei saa tund aega mängida vaid iga mäng maksab eraldi ja kõigile läks see maksma 8 dollarit:S selle raha eest saaks Eestis terve raja tunniks ajaks:P aga no me rikkurid saame seda siin endale lubada:D Mäng ei läinud kõigil just kõige paremini aga no me eestlased tegime ikka ülejäänud rahvale pikapuuga ära:P Hasartmängijatele oli radade juurde paigutatud ka see mänguautomaat, kus saad üritada mänguasju kinni püüda ja Erle sattus sellest nii hasarti, alguses püüdis järgemööda kaks mänguasja sealt ja siis ladus dollareid sinna vist mingi 5-6 korda sisse enne kui veel ühe kätte sai, õnneks said meil kõigil mündid otsa nii et rohkem ta raisata ei saanud. Ashley sõbranna püüdis sealt ka ühe mänguasja ja Ashey oli nii armas ja kinkis selle mulle nii et nüüd on kõigil eestlastel siin oma mängugorilla:P Peale mängu otsustasime kõik koos sööma minna ja valikuks osutus Hiina restoraan, tellisime sealt kõik endale söögi kaasa, lubatud poole tunni asemel pidime ootama üle tunni, nii et kell oli päris palju kui lõpuks söögi kätte saime. Läksime siis kõik koos lähedal asuvasse parki ning nautisime kaua oodatud riisi kanaga:P portsionid olid väga suured nii, et saime sealt endale ka järgmisepäeva lõunasöögi. Peale söömist läks iga roju oma koju:P
Neljapäeva hommkul ärkasin peavaluga ning tundsin suitsuhaisu, uksepeale minnes nägin et suitsupilv ümbritses meid, seega alanud on need kuulsad metsatulekahjud. Suure hirmuga võtsin oma väärtesemed seekord tööle kaasa. Õnneks tegelikult see tulekahju oli meist päris kaugel, lihtsalt suits oli meie kanti levinud.
Neljapäeval ja reedel olid meil eriti lühikesed tööpäevad, neljapäeval 3,5 tundi ja reedel 1,5 tundi. Aga see sobis meile hästi sest saime reedel siis juba enne 12 sõitma hakata. Asusime siis teele Surfars Paradise poole, Jaanika jutu järgi oleks pidanud meil see sõit kestma 3 tundi, välja kukkus hoopis pea 6 tunnine sõit:P Läksime jälle üle mägede ning läbi vihmametsa. Jõudsime pool 6 oma hostelisse, mis asus tegelikult Surfars Paradisest mõne kilomeetri kaugusel. Otsustasime hosteli juurest jalutada linna poole, et seal siis midagi hamba alla leida, linna jõudmine võttis meil tervelt tunni. Söögikohaks valisime taaskord aasiaköögi, sest raske on leida mingit muud toidukohta kus söögi eest ka maksta jõuaksime:P kui hakkasime söömist lõpetama hakkas väljas sadama nagu oavarrest, õnneks istusime katuseall nii et esialgu jäime kuivaks kuid kui tahtsime kodupoole teele asuda oli raske kuivaks jääda sest tundus et sadu ei lõppegi, lõpuks läbimärjana otsustasime takso võtta ja nagu arvata võiski oli hosteli juurde jõudes sadu lõppenud. Lootsime et järgmisel päeval ikka päike ka end näitab
Laupäeval taheti ostlema minna nii et ma siis lonkisin nendega kaasa ja aitasin valikuid teha, sest ma ise ei tahtnud midagi osta, ei ole ju midagi vajagi, mida ma siin ikka asju kokku ostan. Kui lõpuks nad sealt ostukeskusest välja suutsin tirida läksime randa. Õnneks oli selleks ajaks päike välja tulnud. Lained olid päris võimsad ning terve rand oli sellises liivasudus.vees olles pidid koguaeg laintega võitlema ja ujumisest just midagi eriti välja ei tulnud. Jaanikal on kaks bodyboardi, millega siis vees laineid sai püüda, mul ei tulnud see just eriti välja nii et otsustasin selle asemel rannas lesida. Tubli nagu ma olen ei kreemitanud ma ennast aga korralikult kokku nii et nüüd olen veits rohkem kui punane:P Peale rannas lesimist jooksime tagasi hostelisse ja tegime end ilusaks sest otsustasime osa võtta ööklubide külastamisest. Nimelt korraldatakse seal selliseid ühiseid klubide külastusi et linnapeal aetakse kokku mingi kamp inimesi ja siis kõik maksavad kindla summa mille eest saad siis siseneda 6 erinevasse ööklubisse vipina, saad ühe joogi igas klubis ning esimestes kohtades pakutakse ka natuke süüa. Naljakaks tegi selle alguses see et pidu algab juba kell 5 ehk siis kui klubid tegelt veel avatud ei ole. Igas klubis ollakse ligikaudu tund aega, selle aja jooksul saad siis oma joogi ära juua, tantsida, veits süüa ja tehakse ka üks seltskonnamäng. Peale seda jalutatakse järgmisesse klubisse jne. Oli täitsa huvitav näha erinevaid siinseid klubisid ning erinevad korraldatud mängud tegid asja lõbusamaks. Lõpuks olime viiendas klubis ja mul oli ausaltöelda juba villand:P kell olis siis peaaegu 12, tundus et me ei lahkugi sellest klubist, kuigi lubatud oli 6 klubikülastust. Otsustasime peale kella 12 sealt klubist lahkuda ja väljaastudes nägime et kõrvalhoones on meesteklubi, mõtlesime sealt korra läbi hüpata, sest naistele on ju sissepääs tasuta:P Peale mõningate proffessionaalsete naisvõimlejate esitusi otsustasime sammud seada kodupoole, sest see 8 tunnine klubimaraton oli meid korralikult ära kurnanud. Lootsime koduteel mõne takso haarata kuid tundus, et see on peaaegu võimatu sest kõik mööduvad taksod olid juba hõivatud, lõpuks poolel teel koju otsustas üks takso meie pärast kannaka teha ja ikka meid aidata.
Pühapäeval taheti hommikul veelkord ostelma minna, sest ikka ei olnud veel kõik asjad ostetud mis vaja. Ja seekord pidin ka mina oma rahakoti avama, sest laupäevane rannaskäik oli nüüd mu kehal korralikult näha ja kuna tahtsime veel randa minna pidin endale t-särgi ja lühikesed püksid ostma et liigselt punaseid kehaosi varjata. Siin on see täiesti tavaline kui lähed pluusi ja pikkade pükstega ujuma sest esiteks on päike äärmiselt intensiivne ning teiseks on lained nii tugevad et need lihtsalt viivad liiga õrnalt keha külge kinnitatud riideesemed kergelt minema. Mõne tunni ostelnud suundusimegi randa, kus mõnulesime veel mõned tunnid kuni kell hakkas juba liiga palju näitama. Saime koduteele asutud kell 5 ning koju jõudsime pool 9. Oma hilise stardi tõttu jäime aga ilma kohaliku kiriku jõulupeost, kuhu ülemus meid rõõmsalt kutsunud oli. Aga no mis seal ikka ehk jõuame kirikupeole mõne teise sündmuse korral.
Oehh nii see eelmine nädal mul siis möödus. Tahtsime tegelt juba eile linna netti tulla kuid meid tabas täielik ebaõnn, nimelt läksime peale tööd koju end pesema ja korda seadma, et siis linna palgatsekke rahaks tegema minna ning mcdonaldsis veits netis istuda. Linnapoole teel olles hakkas aga suur äikesevihm nii et kõik oli hall ja midagi ei näinud. Linnajõudes selgus aga et pank mis kõigi teada oleks pidanud olema poole 5ni lahti suleti juba kell 4 ja meie jõudsime panga juurde mõni minut pärast 4. Ohkasime siis paratamatult ning asusime Mcdonaldsi poole teele aga meid ootas ees täiesti kottpime söögikoht, uksepeal elektrikatkestuse silt. Tore, täiesti tühi linnasõit oli, ohkasime veelkord sügavalt ning sõitsime tagasi koju:P
Täna saime tööd teha ainult kella kümneni, siis hakkas jälle sadama ja meid saadeti koju, otsustasime siis oma peaaegu vabapäeva jälle ära kasutada ja põutasime Warwicki linna jälle et odavalt kino näha. käisime just 2012 vaatamas, mis oli minu arust küll jube ajaraiskamine aga nüüd olen vähemalt näinud, teised tahavad nüüd tunni pärast minna ka Avatori vaatama, aga ma küll ei viitsi, otsutasin selleasemel netti tulla aga tundub et siin mäkis ei ole stepslit nii et eks näis kaua siin saan olla:P
No comments:
Post a Comment