Sunday, December 6, 2009


Tere jälle
J Esiteks saadan teeele häääääästi suured kallid Oliverile sünna puhul, loodan et said mu kingituse ilusti kätte, saada mulle sõnum kui kätte saad, siis mul ka süda rahul:D

Minu möödunud nädal on siin olnud töökas ja asjalikJ Kolmapäevast laupäevani rabasime ilusti tööd teha ja alati kahtlustatud lühikesed päevad venisid vahel 10 tunnilisteks:P Sain paar korda kätt proovida pakkimise juures, mis annab ilusti töötunde juurde peale põhitööd, kahjuks saan sinna ainult siis kui keegi põhitegijatest puudub või Erle lihtsalt väga väsinud on. Põhitöödeks oli siis see nädal aprikooside korjamine, tomatite traatimine ja pirnidel/õuntel kasvude murdmine. See nädal nüüd arvatavasti saavad aprikoosid otsa ja tööd jääb vähemaks, eks paistab mis nad meile uue aastani veel tegemiseks leiutavad, jaanuarist peak kiire aeg algama, sest tomatid,õunad ja pirnid on just siis valmimisjärgus.Töö juures siis veel sellised muutused, et prantsuse neiu Jennifer jättis meiega laupäeval hüvasti ja tema teekond jätkub nüüd Tasmaania suunas. Juurde saime aga ühe saksa poisi, kes küsib rohkem kui keegi talle vastata suudab. Seda noormeest huvitab absoluutselt kõik, oleme pidanud talle rääkima juba Eesti ajaloost ja poliitikast, vahel me ei suuda nii palju meenutada kui tema teada tahaks:P ta isegi ütles et tema õpetab oma lastele tulevikus kolme asja: esiteks õpetab ta nad küsimusi esitama, teiseks õpetab ta nad vastuseid kuulama ja kolmandaks õpetab ta neid veel küsimusi küsima. Aga eestlasi on meil nüüd ikka enamuses, lisaks meile neljale ongi meil kambas veel see saksa poiss, siis üks briti poiss, austraalia neiu (tema on seal vist juba 4 hooaega) ja põhitöötajateks on veel kolm austraalia meest.

Farmi omanikud korraldasid hooaja alguse puhul laupäeval pitsaõhtu, kuhu olid siis kutsutud kõik töötajad, mõnel oli kaasas ka abikaasa. Istusime kõik koos vana omaniku verandal ning õgisime pitsasid, sooje küüslaugusaie, krõpse ja peale jõime limonaadi. Laud oli rikkalik ning seltskond lõbus, see pererahvas võtab tõesti kõiki töötajaid nagu pereliikmeid, mis teeb nende juures töötamise hästi meeldivaks. Saime tuttavaks ka noore bossi abikaasa ja nelja lapsega ning vana bossi abikaasaga.

Peale pitsaõgimist otsustasime neiudega põrutada linna suunas, et veits ka kohalikku ööelu piiluda. Erle viis meid siis kohalikku pubisse, mis kannab siis ka kohaliku ööklubi rolli. Suureks üllatuseks esines seal lausa bänd, asutus koosnes siis pubiruumist, ning tantsu/piljardi ruumist. Ruumid olid väiksesed ja nagu Liina ütles et kogu üritus meenutas rohkem klassiõhtut. Kohal oli rahvas igasugust, tüüpiliseks osutus selline korralik maamehe riietus, nokamüts peas ja ruuduline särk seljas jamuidugi teksadesJ kuid õnneks on siin läheduses ka piisavalt noori seljakotirändureid, kes muutsid õhkkonna veits nooruslikumaks ning mõnusamaks. Mõnusa kontrasti pakkusid need maamehed ja noored üleslöödud neiud, mõni oli end nii üleslöönud et kohe jõle koomiline oli neid seal ruuduliste särkidega meeste vahel vaadata.

Palju nalja aga sai meil sellega, et Liinale hakkas bändi trummar meeldima, ütles koguaeg et niiiiii nunnu kutt.. Jaanika siis julgeneiu haaras kohe härjal sarvest ja ütles sellele noormehele et tead mu sõbranna on su suuuur fänn et kas saaks teist pilti teha:P noormees siis kõrvuni meelitatud tuli meie juurde nägunaerul ning haaras Liinas kinni ning pilt tehtud saigi, naljakaks tegi asja aga see et noormehel ei olnud just kõige ilusam naeratus:S oh meid õelaid eestlasi aga nalja jätkus peale seda nabani, läksime kõhud kõveras sealt peale seda koomilist hetke minema, sest uni tikkus vägisi peale. Ei saanud me kaugele veel pubist sõita kui politsei meid vahele võttis, küllap passisid meid juba pubi juures ja kuna me nii jubedalt naersime siis arvasid et oleme joonud, mida me muidugi ei olnud, nii rikkad me veel ei ole:P pidime neile pettumuse valmistama ning jätkasime oma koduteed endiselt kõhud kõveras:P

Nalja sai meil eeline nädal veel, nimelt elan ma siin kahe Tallinna lähedalt pärit inimesega, kellest ühele Tartu inimese mõned väljendid erilist nalja pakuvad. Jaanika hakkab alati naerma kui kasutan sõnu nagu „too“ ja „noid“, eluohtliku nalja tekitas aga see kui kasutasin sõna „leem“. Jaanika tõmbas endale selle sõna peale kartuli kurku ja Jaanika reaktsiooni peale tõmbas Liina endale kapsa kurku ja taaskord jätkus meil nalja pisarateni.

Pühapäeval tegime taaskord pannkoogi lõuna ning õhtu poole tegime tüdrukuteõhtu. Erle tuli pool 5 tagasi meie juurde kaasas rukkijahu ning oliiviõli. Munavalgest ja rukkijahust meisterdati valmis näomask ning oliiviõli ja munakollasest sai juuksemask. Peale enda poputamist vaatasime Armastust kolme apelsini vastu.

Muideks meil oli siin eelmine nädal külmalaine, õhtuti ja hommikuti oli ainult 10-15 kraadi sooja, lõdisesime nagu lollakad aga nüüd on paar päeva juba olnud normaalne temperatuur ehk siis päeval ligi 40 kraadi ja varahommikul ja õhtul 20 kraadi:P

Arvatavasti ma nüüd see tulev nädalavahetus jälle netti ei saa sest tahame ookeani äärde sõita paariks päevaks. Jaanikal ja Erlel saab Austraalias oldud täpselt aasta ja mõtlesime seda veits tähistada.

Aga ongi jälle kõik räägitud, loodetavasti on järgmine nädal midagi huvitavamat rääkida:P

2 comments:

  1. ja Gerli sai ka naerda nyyd :P polnudki ammu naernud.. nii vahva teil seal :P kallid ja ole tubli!

    ReplyDelete
  2. Nii et keelebarjäär juba ka oma kaasmaalastega =D

    ReplyDelete