Haoiii Melbourne`st. Olen taas tagasi alguses, kust alustasin oma siinse maa seiklusi. Meid kostitab siin üks keskeas härra, kes pärit tegelikult USAst. Nimeks on tal Richard ja ta omab suhtekorraldus firmat siin. Ta on väga jutukas ja teab ajaloost väga palju ning ta tahab seda kogu tarkust ka väga meiega jagada. Eile õhtul tegi ta meile väikese tuuri linna peal, rääkis igasuguseid põnevaid lugusid ja viis meid lõpuks ühte hiiglama suurte kasiinosse, mida ta ise regulaarselt külastab. Kasiino oli ülimalt uhke ja kuninglik. Igaüks saab sinna sisse astuda ja imetleda hiiglama suurt aatriumi, millest ühes suunas on kasiino ja teises hotell. Hoone on hiiglamast suur ja sisaldab lisaks kasiinole ja hotellile ka igasuguseid söögikohti ja poode. Richard tegi meile tuuri kasiino osas, kuhu iga täisealine saab sisse astuda, see oli hiiglamast suur, ilmatu palju igasuguseid mänguautomaate ja mängulaudu, samuti ka eraldi sein kihlvedude armastajatele, kus siis olid suured telekad, millest kanti üle igasuguseid hobuse ja koera jm võidujookse ja võistlusi. Kogu seal veedetud aja Richard rääkis meile, kuidas miski seal toimib ja mismoodi asjad kasiinos käivad. Lõpuks valis ta välja ühe mänguautomaadi, pani sinna 20 doltsi sisse ja lasi Kaidil nupule vajutada ja mängida,. Kui Kaidi oli mõned korrad mänginud, mitte et me Kaidiga kumbki oleks aru saanud mismoodi see mäng toimis, sain mina ka proovida. Vajutasin ainult play nupule ja peale paari korda hõiskas Richard et super väga hea, mina muidugi ei saanud midagi aru aga tuli välja et olin miskit väga hästi saanud ja sain 10 tasuta mängu. Kogu selle aja jooksul oli 20 dollarit kasvanud 63 dollariks. Peale minu võidukäiku sai Kaidi uuesti proovida kuid kahjuks summa ainult vähenes ja nii Richard kuulutas mängu lõppenuks ning võttis 60 doltsi välja. Hea tunne oli et olime suutnud talle veits raha teenida:P Preemiaks viis ta meid kohvikusse kohvi jooma ja kooki sööma. Peale kasiinot suundusime korterisse, kus Richard kadus oma tuppa telekat vaatama ja meie saime rahulikult oma toas interneti võlusid nautida.
Täna hommikul ärkasime varakult ning juba hommikusöögi ajal tuli Richard välja pakkuma mida võiksime oma päevaga ette võtta. Oli kohe aru saada et ta tahab meid terve päeva saata, mis tunudb veits imelik aga no mis teha kui tal ei ole miskit muud teha. Nii ta viiski meid Melbourne`st 100 km kaugusel asuvasse linnakesse, kus oli 19 sajandil kullakaevandus. Linna oli super ilus, sest kõik need 19. sajandil ehitatud majad olid väga hästi korras hoitud ja renoveeritud. Saime seal linnas korraliku Austraalia ajaloo tunni, tegelt oli väga huvitav, sest kui palju me eestlased ikka sellest teame. Seal linnakeses toimusid 1956. aastal suveolümpiamängude sõudmise võistlused. See järv oli tänaseks päevaks absoluutselt kokku kuivanud kuid oli näha et kunagi oli seal hiiglama suur maa-ala vee all olnud. Lõpetuseks viis Richard meid ühte väikesesse väga armsasse kohvikusse kohvi jooma ja muidugi käis sellega kaasa ka koogitükike. Kui kõik oli nähtud suundusime tagasi suurlinna, kus Richard viis meid hiigelsuurte kaubanduskeskusesse shoppama. Nimelt oli meil õhtul plaan minna jälle kasiinosse aga seekord Mahagoni ruumi, kus saavad olla ainult kasiino liikmed ja Richardi jutu järgi mängivad seal miljonärid ja sinna minekuks peab end ikka üleslööma, mistõttu oli meil vaja ruttu muretseda endale kõik vajalik et ikka sobiks sinna minna. Nii siis Richard potsatas seal kaubanduskeskuses ühte kohvikusse raamatut lugema ja meie saime ringijoosta et osta mis vaja. Kabanduskeskus oli niiii suur et päris raske oli seal msikit üles leida ja veel raskem oli leida odavamaid poekesi, kust meie vaesed seljakotirändurid ka miskit suudaks osta. Lõpuks siiski saime oma ostud tehtud ja võisime korterisse puhkama minna. Näitamaks oma tänu härra Richardile, kokkasime meie õhtusöögi. Kui kõhud täis lõime end üles ja olime valmis minema. Sõitsime autoga kasiino ette, kus nagu filmis tuldi ja viidi meie auto ära parklasse. Meie aga saime rahulikult sisse astuda, kus kontrolliti meie dokumente ja pandi nimed kirja, sest tegelikul võib iga liige seal kaasa tuua ühe külalise aga Richardil oli kõik ära korraldatud ja saime kõik sisse. Muidugi sisseastudes saime aru et Richard oli veits liialdanud selle riietuse jutuga ja meie olime end ikka liialt üles löönud. Tegelikult olid kõik seal ikka tavaliselt riides. Mahagoni ruumis on avatud paar nii et kohe suundusimegi baari, saime oma french martiinid kätte ja asusime saalis ringi jalutama. Richard muidugi kogu selle aja rääkis ja seletas kuidas mingi mäng toimib jne. Kui lõpuks oli meil kolm drinki juba joodud, läksime tualettruumi avastama, see oli täiesti uskumatu, oleks nagu kuningapalees. Peale kätepesu sai riiuli pealt võtta froteekäteräti, mille peale kätekuivatust viskasid lihtsalt prügikasti ja peale kätepesu said ka kohe kätekreemiga käsi niisutada. Edasi liikusime alla korrusele, kus olime viibinud ka eelmine õhtu. Seal valis Richard välja laua, kus mängiti tema lemmikmängu, nime hetkel ei mäleta aga igatahes tuli seal täringuid veeretada ja kuna mina olin eelmine õhtu talle õnne toonud, sain mina esimesena hakata veeretama. Esimene vise läks täitsa metsa, üks täring lendas laualt üldse minema, ümber laua olnud inimesed said korralikult naerda, ega järgmisedi visked väga kenasti välja tulnud aga siis sain asjale pihta ja muudkui viskasin neid ja samal ajal mehed laua ümber muudkui panustasid, kõik käis nii kiiresti ja lõpuks tuli mul täringute summaks 7, mis tähendas et minu kord oli lõppenud. Jörgmisena sai Kaidi proovida kuid tema veeretamised jäid lühikeseks sest 7 tuli juba peale mõnda viset.Richard oli mängu pandud raha kaotanud ja seekord pidime lahkuma kaotajatena. Siis muidugi jälle kohustuslik kohvi joomine kohvikus, õnneks seekord jäi kook ära:P
Nüüd olemegi siis jälle siin korteris, Richard sulgus oma tuppa telekat vaatama ja meie klõbistame arvutite taga. Jääme siia neljapäeva hommikuni, sest siis lahkub meie praam Tasmaaniasse ja meil on jälle aeg autos elama hakata...hetkel ei taha sellele mõelda ja naudime rikkainimese elu ilusas imelise vaatega korteris.