22. märts

Eelmise nädala kolmapäeval käisime Toowoombas Jaanikale autot ostmas. kõik oli juba kokkulepitud nii et pidime lihtsalt autole järgi minema. Matt oli hea ja viskas meid sinna ära, kui saime auto kätte käisime Jaanikaga veel shoppamas ja kinos ning tagasiteele saime uue autoga alles kell 6 õhtul asuda. tegemist on 1989. aasta Mitshubishi Colt´iga, millega on algusest peale sõitnud üks vanadaamike, kilometraas ainult 64 000. Meid tundes suutsime muidugi tagasiteeks vale tee valida nii et pidime hakkama ruttu leidma võimalust õigele teele pöördumiseks. suutsime selle küll leida kuid 5 km enne õigele maanteele jõudmist suutis auto pöörde peal lihtsalt kustuda. super oli see et olime metsade ahelt välja saanud ja olime just jõudnud väikesesse linnakesse. lükkasime auto tee pealt ära ja Jaanika läks abi järgi. ühest kohalikust pubist suutiski ta leida paar vanameest kes olid nõus aitama. üks neist viis aku enda koju laadima ja pingutas kapoti all mingeid rihmasid. tunnikese ootamise järel hakkas auto laetud akuga taaskord tööle ja saime oma pikale koduteele taaskord asuda. Lõpp hea kõik hea.

Reedel oli siis meie viimane tööpäev, oi kui hea oli teadmine et ei pea enam sinna tomativagude vahele minema. Jätsime kõigiga hüvasti ning läksime koju asju pakkima.

Laupäeva hommikul panime veel viimased asjad kokku ning kallistasime viimast korda veel oma kalleid naabreid ning teekond tundmatusse võiski alata. esialgselt pidi jaanika asuma teele põhja kuid kuna seal tormab tsüklon ja mina pidin Byron Bays nagunii öö veetma, siis Jaanika otsustas minuga veel ühineda. nii me siis kihutasime üksteise järel Byron Bay suunas, teepeal imetlesime kauneid vaateid ning nii juhtuski et 300 km läbimiseks kulus meil kõvasti rohkem aega kui algul plaanitud. Ünneks jõudsime enne päikeseloojangut Byron Baysse kus asusime vallutama Austraalia mandri kõige idapoolsemat punkti - Byron Cape. saime seal ka päikeseloojangut nautida. Ööseks leitsime maantee ääres "rest area", kus saime autosse ilusti voodi teha ja uinuda.

Järgmisel päeval pidin kohtuma oma uue reisukaaslasega - neiu Kaidiga. kuna Byronisse pühapäevasel päeval oli Brisbanest raske saada siis leppisime kohtumiskohaks poolel teel asuva linna Nerang. Jaanika saatis mu veel sinna linna ära ja kui nägi Kaidi ka ära siis lahkus rahuliku südamega oma teele. nii siis hakkasingi Kaidiga koos lõuna suunas kihutama. Eile õhtul maandusime ühes linnakeses Evans Head, kus leitsime ühe imelise vaateplatvormi ja nagu meie jaoks loodud olid seal ka vetsud ja parkimiskohad. nii me siis parkisime end sinna ära, nautisime imelist tähistaevast ja ilusaid vaateid ookeanile ja rannale. öö oli veits jahedavõitu kuid mina sain end välja puhata nii et täna hommikul olin täitsa valmis jälle edasikihutama.

Täna me siis liikusime vaikselt allapoole, külastades tee peal kohti nagu Minnie waters, kus Kaidi sai surfamist meeldetuletada ja mina niisama supelda, ning samuti õnnestus meil seal end külmadušši all ka puhtaks pesta. Hetkel peatusime linnas nimega Kempsy kus leitsime vana hea Mcdonaldsi, kus on ka stepslid olemas. Edasi veel ei teagi mis saab, pimedaks kisub juba väljas nii et peame varsti endale jälle ööbmiseks koha leidma. päris põnev on nii reisida, kunagi ei tea mis järgmisel päeval saab ja kuhu välja jõuame:)

aga rohke hetkel meelde ei tulegi, eks ma üritan mõned pildid ka üles laadida, kuigi hetkel ei jõua uue fotoka pealt pilte arvutisse laadida, kuid vana fotokaga tegin ka pilte nii et äkki õnnestub nendest midagi üles riputada.

Loodetavasti saan endast varsti jälle märku anda.