Hellooo.

Esiteks vabandan nende ees, kellega mul jutuajamine täna ootamatult lõppes aga mu arvuti lihtsalt keeldus edasi töötamast, õnneks enne ära suremist sain siiski vista jälle korda ja saan nüüd siin teile blogi wordis valmis kirjutada, et see kunagi ka netti üles riputada. Tegelt olen teile vist suht palju veel rääkimata jätnud ja nagu mulle tundub siis blogi jälgijaid jätkub nii et igavuse peletamiseks jutustan siin veel mõned lood:D

Esiteks siis Austraalia piiri ületamisest, see oli palju lihtsam kui arvasin, kõik on seal suht usalduse asi. Täidad lennukis jälle ühe kaarti kus paned kirja kas sul on mingeid konkreetseid asju kohvris mida peaksid deklareerima ja ega sa haige ole jne. Kohale jõudes vaadtakse seda kaarti ja küsitakse üle kui oled kuskile mingi linnukese teinud, et mis täpsemalt on. Mina näiteks tegin linnukese sinna kus oli küsitu rohtude kohta, küsiti üle et kas enda jaoks need rohud ja jah vastusega lepiti. Siis varsti jalutas vastu mees kes küsis et kas sul on kaasas toitu ja uskuge või mitte aga kui nägi et eestist siis ütles üle eesti keeles „toitu“ ja kui ütlesin ei pani mulle sellele kaartile rohelise templi ja kogulugu, siis sain kohvri kätte ja pidin mingile tädile näitama oma kaarti rohelise templiga ja sain lihtsalt välja jalutada, nii et suht lihtne.

Esimesel päeval sai selgeks, et vastupidine liiklus ei toimi ainult autodel vaid ka jalakäijatel, kui üksi jalutamas käisin siis põrkasin vastutulijatega pidevalt kokku, üks mees isegi käratas et me siin maal hoiame vasakule, ma ei osanud muud vastata kui good for u, aga ta vist loodetavasti ei kuulnud mind:P täna linnas käies hakkasin sellega juba harjuma ja suuri kokkupõrkeid ei tekkinud.

Linn on tõeliselt äge ja suur, üritan kunagi sinna üksi minna ja pildistada. Täna õnneks Erin jagas oma tarkust ja nüüd peaksin vist paremini hakkama saama, sain ka linna erinevate piirkondade kaarte ja trammi liikluse skeeme. Linnas ajasime asju ja jooksime läbi ka mõnest poest, et otsida mulle tabalukku kapile. Avastasin et riided on tõesti odavad või no peaaegu sama kallid ja nägin mitut ilusat kleiti:S püüan neist poodidest eemale hoida kuni töö leian.

Õnneks avaldati mulle täna ka siis suur saladus, et ainuke tasuta wifi siin kandis on mcdonaldsis, nii ma siis istusin sõin seal jäätist ja kirjutasin kiiruga ka eelmise blogi ning ajasin mõnega messengeris juttu. Kui arvuti lõpuks lõplikult üles ütles astusin mcdonaldsist välja ja nägin tohutult ilusat päikeseloojangut, meri oli kõigest ~100 m kaugusel ja suur punane päike laskus mere või ookeani või mis iganes see siin on taha. Asusingi siis hosteli asemel mere poole kõndima ning tegin ka mõned pildid selles ilusast vaates, ei tea kas nii head välja ka tulid. Loodetavasti järgmine kord kui mcdonaldsit külastan saan ka mõned pildid üles laadida.