Heihei, ja olengi teelJ:)
Esimene peatus siis Stockholm. Kodust lenujaama sõit kulges probleemideta, ainult et magada pole ma küll saanud väga, kodus enne tulekut sai ainult paar tundi magatud sest närv oli ikka sees ja und ei saanud. Lend läks hästi ja liigagi kiiresti, hea meelega oleks silma looja lasknud aga sain ainul mõned minutid tukkuda kui kohal me olimegi. Stockholmi kohal on suured-paksud vatised pilved, millest läbitungimine pani ikka lennuki veits rappuma. Lennukis oli ruumi küll, vähemalt meil ees otsas, istusime kahekesi kolmekohalisel istmel nii et saime laiutada, minu ees oli isegi paar rida vabukohti, lennuki tagaosa tundus aga küll täistopitud.
Leidsin siin endale ühes kohvikus vaikse nurgakese ja isegi stepsli:) aga nett on kahjuks tasuline ja mitte just eriti odav, eks ma vaatan kas raatsin endale mõnda minutid pärast lubada, küllap ainult siis kui liiga igav juba hakkab.
Siinne lennujaam on minu jaoks veits keeruline. Väga raske oli leida kohta kus kohvrid tulid, eriti pika maa pidi selleks maha kõndima ja poole tee peal juba arvasin et olen eksinud (tüüpiline mina):P
Nii kell on teil kodus juba 13.00 aga minul siin endiselt 12.00, 6 tundi veel passimist. Olen oma viimased 4 tundi veetnud õdede kingitud raamatut „Minu Austraalia“ lugedes, ja mulle meeldib, väga põnev ja suht naistekas, sest ikka peab lugu sisaldama ka armumist ja armastust. Kuid ikka on veits igav passida, tahaks igavusest süüa aga no isu ei ole, võtsin just kommipaki ette, et hakkan hävitama aga kohe kuidagi ei taha alla minnaL Mul siin Stockholmi lennujaamas nüüd päris oma kohake, keegi ei julge vist siia väga tulla või kui tulevad jäävad ainult natukeseks, siin ~30 tooli ja nagu lennujaamas ikka, on need nii ühendatud et saab ka pikali heita. Selle vea ma ka enne tegin, sättisin end ilusti pikali ja mõtlesin et tukun veits, kuid kahjuks seda õnne mulle kauaks ei jätkunud. 15 min pärast tormas mu suunas ~20 väikest rootslast, nimelt oli siis kuskil Oliveri vanustel koolilastel lennujaamaga tutvumise retk ja õpetajate arvates oli just minu väike nurgake lõuna pidamiseks kõige parem koht. Nii et olin sis viisakas ja tegin ruumi ja kuulasin kuidas pisikesed segamini rootsi keeles lobisesid mu ümberJ enamus aega siiski istun siin üksi, ja muie tuli näole kui käisin jalgu veits sirutamas ning kui tagasi tulin istusid minu kohal ühed vanakesed aga nii kui mind nägid kõndisid minema, tundub et mu tappev pilk toimib ka siinpool merd :)
Nii käes on teil siis nüüd öö vastu laupäeva (kell 5.00), mul siin juba hommik ammu käes, nimelt kell 11. Rootsist sain kenasti tulema, suht tülpimus oli seal istumisest ja kui 2 tundi enne lendu check in lksin tegema valisin täiesti vale tädi endale seal, vaatasin et selline vaem naisterahvas et teeb kiiresti aga oh ei tuli välja vastupidine. Ootasin järjekorras 30 min vähemalt ja siis kui ise letti sain läks ka 30 min, kaks tädi oli letis ja nad muudkui susserdasid seal ja vabandasid et austraalia nõuab igasugu andmeid, mida nad siis seal hoogsalt sisestasid. Lennukis sain koha akna alla ja minu kõrval istus üks rootsi onu, kes poolenisti hiinlane. Ajasime veits juttu ja ta õpetas mulle seda lennuki telekat kasutama, nimelt oli seal igalühel oma ekraan, kus said siis kanaleid vahetada ja igal kanalil oli siis oma film, mida mängiti katkematult ja ühe kanali pealt said siis jälida kus lennuk asub ja mis temperatuurid väljas on. Ma muidugi olin nii väss ja eesmärk oli seda 9 tundi lennukis magamiseks võimalikult palju ära kasutada. Aga alguses sellest küll midagi välja ei tahtnud tulla sest rootsis oli ju kell 18.30 kui lahkusime mistõttu kõigil oli vaja kõva häälega juttu ajada ja lamid kõik põlesid. Natuke peale trati pakuti õhtusööki, milleks oli siis riis sealihaga või kalaga, pluss kukkel, teelusikatäis salatit ja kaks viilu vorstiJ Kõhu täis süünult otsustasin siis uinuda, paar korda see isegi vist õnnestus tunni kaupa tukkusin ja vahepal vaatasin filme. 2 tundi enne maandumist pakuti hommikusööki, milleks oli baguette moodi asi ehk siis piklik sai singi ja salatiga, lisaks veel väike jogurt ja 4 väikest puuvilja tükkiarvestades et eestis oli sel hetkel kell pool 2 öösel ei tahtnud mul see söök kohe kuidagi alla minna.
Nüüd teile väike koduülesanne, võtke üks seljatoega tool (ei tohi olla liiga pehme) asetage selle ümber igasugu kola, luban tooli ette asetada ka teleka ja nüüd istuge sellele toolile ning püsige seal 9 tundi. Ei tohi korrakski püsti tõustaJ vot selline oli minu lenureis siia, ja täna öösel ootab samasugune veel pikem ees...juhhuuuu:S
Paari sõnaga siis ka hiinlaste turvakontrollist. Lennkilt maha tulles mõtlesin et mis see siis on et ähen lihtsalt transferidele näidatud juhiste järgi aga ohh õudust. Esiteks pidime täitma ankeedi kes oleme, kust tuleme ja ega me ei ole haiged või haigetega kokku puutunud, lennujaams võtsid vastu meid kaitsemaskidega töötajad, läbisime mitu temperatuuri mõõdu seadet ning muu turvakontrolli. Siis pidin leidma üles koha kust edasi minna, minu loogika järi on siit sõitmine melbournei internatioal transfer aga selgus et hoopis domestic:P sain endale passi ajutise viisa templi, mis tähendaks et ma saaks siit ka linnapeale minna ag aarvestades et mul ei ol sooje riideid kaaasas ja ilm siin suht sombune jääbki linn nägemata. Peale templi saamist viisid juhised mu trammini, sellega siis pidin sõitma teise lennujaama majja, mis asus mõne minuti kaugusel. Siin siis läbisin taaskonrd turakontrollid ja nüüd istun siin oodates millal minu värava nimi välja kuulutatakse. Siia jõudmine lennuki pealt võttis tervelt tunni ja 15 min aga ega mul kiire ole, sest lennuni veel tervelt 4 tundi jäänud.
Lõpuks Pekingist välja saanud kuid oh õudust 2 tundi hiljem vahepeatumine Shanghais. Kus siis meid jälle lennuki pealt maha käsutati ja teise lennujaama otsa joogsutati, kus loooomulikult pidime läbima taaskord igasugused turvakontrollid. Kui lõpuks Shanghaist välja lendasime ohkasin kergendatult, et sain Hiinast lõplikult välja:P
Sõit Melbournei kestis 10 tundi, seekord istus mu kõrvale Austraalias elav egiptlane. Keskealine mees kes siis oma äri siin maal avanud. Kogu tee üritasin magada aga ega see jällegi üle paari tunni ei õnnestunud:S kuid tundub et organism on selle vähese une juba omaks võtnud.
Kohalejõudes läksin bussi peale ja sain oma uue kodu ukse ette. Hostel on väga kena ja puhas, vastuvõeti mind ka väga viisakaltJ olen tutvunud ka juba kae neiuga oma toast, kes sel hetkel kui tulin kodus olid. Mõlemad väga toredad, üks lubas mind homme linna minnes kaasa võtta ja teine kutsus mind täna poodi kaasa. Sellest teisest kutsest kahjuks küll loobusin sest kavatsen nüüd kohe kui teile olen info edastanud uinuda. Kohale jõudes pesin end korralikult puhtaks ja panin rannariided selga ning tahtsin seda imeilusat randa minna otsima mida enne busiaknast nägin. Esiteks oli suur mu ehmatus kui oma jalgu nägin, need on niiiiiiii paistes. Lennuksit maha tundes tundsin ja nägin et sääed on kaks koda paksemad ja nagu pakud all aga kui siin jalad paljask võtsin siis ehmatus oli suur sest kõõluse juurest on jalad veel eriti suured:S aga eks see lendamise ja väsimuse teene oleJ määrin kohe end ema kaasa antud rohuga kokku ja teki alla puhkama. Aa tegelt tahtsin oma rannas käigust rääkida. Võite kolm korda arvata kas Katu leidis ranna üles ja kas Katu leidis päast kodu üles:P oma vaistu järgi ikka ei tasu mul kuskile minna:P aga näe lõpuks ikka jõudsin koju ja vaatsn just peeglist et olen korralikult ka päikest saanud. Väljas on ma aran 30 kraadi sooja ja lauspäike nii et kena talv:D
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Oi oi! Näe katu ongi juba austraalias =)!
ReplyDeleteMõtlesingi ja ootasin et kuna tuleb sõnum et katu juba hiinas... aga ei tulnud kuigi... tekkis juba kerge hirm et mis juhtunud... aga tore et kõik ilusti sul lahenes =)... Jääb siis järgmisi postitusi ootama ja muidugi kui sa msni tuled :P Kuidas seal selle netiga sul yldse lood on?
Meeldivaid seiklusi Sulle Katu =)
oi Katu Katu Katu, tundub, et igav sul reisil polnud :D. Selline tunne tuli, et lendan sulle kohe järgi :P nii põneeeeev. Ole siis tubli ja musi seal ja kõik mis juhtub (olgu see siis eksimine või ära põlemine päikese käes), meil on tore neid lugusid lugeda ja sinul neid veel toredam pärsat rääkida, mis sest, et sel hetkel tundub jubeee :P. Alati kui midagi juhtub, siis tea, et pärast sa naerad selle üle.
ReplyDeleteKallis oled!
Hei Katu, tead pidingi just meritile helistama ja küsima, et kas oled maandunud õnnelikult Austraalia pinnal, aga näed sa, olid juba eelnevalt blogisse mitmed read poetanud. Super, et oled õnnelikul kohal, räägi kas sul on õnnestunud kohtuda ka lihast ja luust Austraalia ..........:D
ReplyDeleteAga mina arvan ikka, et Hiinasse sõites oleks olnud mõistlik siga kaenlasse võtta ja ehk paar kana ka =) vähem paanikat =) neil oleks kogu tähelepanu elukatele läinud ja sa oleks turvakontrollist kergelt läbi lipsanud =P
ReplyDelete