Pühapäeva hommikul pidin hostelist end välja kirjutama, panin kotid hoidlasse ja läksin jalutama. Jalutasin 3km kaugusel asuvasse kõrval olevasse linna, kus pidi asuma selle piirkonna kaubanduskeskus. Jalutukäik oli väga ilus, sest rada viis mööda mere kallast. Päike paistis ja vesi oli nii nii sinine. Kohale jõudes tuli mulle muidugi meelde et on pühapäev, mis tähendab et kõik poed on nagunii kinni. Seega jalutasingi samateed lihtsalt tagasi, leidsin endale koha pargis palmi all ning nautisin raamatulugemist. Lõpuks otsustasin siiski minna bussipiletit ostma, sest see 3 km jalutuskäik oli ka ainuke siin, nii et miskit muud mul seal teha poleks järgevad päevad olnud ja mulle ei meeldi niisama kuskil palmi all aega surnuks lüüa. ostsin pileti bussile ära ja läksin oma pagasi järgi. Buss väljus 17.35, sõidu ajal näidati mingeid väga igavaid 80ndate filme, mis mind absoluutselt ei huvitanud aga magada ka ei saanud sest telekas lõugas nii kõvasti. Vahepeal tehti kaa kaks puhkepausi, nii et bussijuht saaks õhtust süüa ja teisel korral tuli üldse uus bussijuht. Täiesti magamatult jõudsin lõpuks Childersisse, kell oli 4 hommikul, kuna Jaanika pidi samal päeval tööle minema siis ei tahtnud ma et ta mulle kohe järgi tuleks, vaid ta pidi tulema poole 6 ajal ja mu suure koti endale auto peale võtma, nii et mina saaksin päeva linnapeal veeta. Kuid kuna ma ei olnud absoluutselt magada saanud, siis palusin tal end auto peale võtta ja tööle sõita. Seal asus tema tööle aga mina parkisin auto farmist väheke kaugemale ning uinusin. Kell 10 aga hakkas päike nii kõvasti kõrvetama et pidin auto asukohta muutma, mis järel muidugi läks taevas pilve ja hakkas vihma tibama, see oli mulle hea uudis, sest muidu oleksin sinna sulanud. Lugesin raamatut ning tukastasin vaheldumisi. Lõpuks jõudis Jaanika tööpäev lõpuni ja me saime asuda koduteele. Jaanika elab Childersist 7 km kaugusel asuvas telkimiskohas, seal elab ka Jaanika sõbranna Riita oma mehe Taaviga. See ala on väga suur nii et igaüks on seal leidnud endale mõnusa koha ja keegi ei ole väga teistel seljas, igalühel oma ruum. Tegin õhtusöögiks ühisköögis, mis asus pm õues praekartulit ja liha. Õhtul lihtsalt ajasime Jaanika, Riita ja Taaviga juttu, kella 9ks olid kõik magama läinud, meie Jaanikaga olime ainukestena veel üleval. Otsustasime ka ise siis vaatada kuidas see öö saab mööda saadetud, sest Jaanika magab siin oma autos aga seekord pidin ka mina sinna ära mahtuma. Õnneks mahtusime me sinna ilusti ära ja ei olnud üldse probleemi. Uni oli mul väga mõnus ja kuigi Jaanika oli terve õhtu rääkinud et öösiti on väga külm, oli mul pigem palav.
Teisipäeva hommikuks panime kella viieks helisema, sest Jaanika oli end töölt paariks päevaks vabaks saanud ja tahtsime võimalikult varakult ranniku poole teele asuda. Kell heliseski 5 aga kuna väljas oli kottpime, siis kumbki end liigutada ei tahtnud ning magasime ikka kella kuueni. Lõppkokkuvõttes suutsime seal veel kella 9ni ära uimerdada ja alles siis teele asuda. Esiteks suundusime linna Bundaberg, kus Jaanika ajas mõned dokumendid korda ja siis suundusime ookeani äärde, kohta nimega Elliots Head. Panime ujukad selga ja määrisime end korralikult päikesekreemiga kokku, kui aga randa jõudsime siis päikese asemel nägime hoopis suuri tumedaid pilvi. Vaatamata suurele tuulele ja vihmale läksime siiski vette ja suplesime seal tükk aega, Jaanika muidugi kauem kui mina, sest mul ei läinud kaua et ühe laine sisse peaaegu ära uppuda, peale mida ronisin rannale ja lõdisesin seal. Kui Jaanikal suplemisest villand sai, läksime randa mööda edasi ning elidsime ühe mõnusa lahesopi, kus ei olnud üldse laineid. Läksin sinna rõõmuga ujuma ja isegi päike tuli selle peale välja. mõnulesime seal niikaua kui mustad pilved jälle päikese katsid. Taevast tuli alla tohutu padukas. Edasi suundusime rannikut mööda lõuna suunas, ning lõpuks leidsime endale ööbimiseks koha Noosa Headsis.
Kolmapäeval asusime teele Brisbane suunas, et sealt Jaanikale fotokas osta. Me ei saanud oma hommikusöökigi lõpetada kui juba jällei hakkas ladistama, seekord ei tundunud enam lõppu ega äärt olevat. Läbi suure vihma jõudsime siiski Brisbanei kus ka läbi vihma läksime linnapealt poode otsima. Tahtsime talle fotoka osta ja neljapäeval koos loomaaeda minna aga kuna vihm oli täiesti lõputu ja soovitud fotokat me ei leidnudki, siis otsustas Jaanika siiski tagasi koju Childersisse sõita. Helistasin siis Brendani onule, kes oli Brenile lubanud mind mõnda aega kostitada. Aga selgus hoopis et nad ei saagi seda teha sest üks onu kes oli haiglas pidi nende juurde tulema elama ja neil ei olegi minu jaoks ruumi:( kurvalt hakkasingi siis endale ruttu muud elamist otsima. Lõpuks sain endale koha suhteliselt keskklinna lähedal ühes hostelis. Jalutasime Jaanikaga tagasi auto juurde, kus ma enda kotid kokku panin ja hosteli poole teele asusin. Ma ei olnud eriti kaugele jõudnud kui juba tuli Jaanikalt sõnum et ta oli auto tuled põlema jätnud, mistõttu oli aku tühi ja auto ei lähe käima. Oehh Jaanika ja autod ei lähe mitte kokku, siiski leidis ta sealt siiski ühe mehe, kes aitas tal auto käima saada ja ta sai koduteele asuda.
Mina aga olen siin hostelis ja naudin interneti mõnusid.
No comments:
Post a Comment